Ellujäämiseks armastusest üksi ei piisanud: Elsa Dorbeki sünge lõpp NKVD käe all

Hirmus ja masendav oli Dorbekite pere vanima tütre Elsa saatus eelmise sajandi neljakümnendatel. Süngeid sündmusi meenutavad metsavend Ruuben Lambur ja Elsa õde Evi.

Evi Linnu (sündinud Dorbek) Mustamäe kortermaja seitsmenda korruse aknast lippavad mööda oravad. Keeruline ja raske elukäik on 84aastase elurõõmsa vanaproua siia “kõrgustesse” toonud Torma kandist, täpsemalt Tarakvere külast Varbe talust, kus tema vanemad Ottokar Dorbek ja ema Selma püüdsid väikeses talus ülal pidada seitsmelapselist peret.

Talu teenis Ottokar välja mehemeelt üles näidates Vabadussõjas. Polnud tal raske poolt valida ka Teise maailmasõja suures heitluses, Saksa okupatsiooni aastail varjas end mobilisatsiooni eest. Mingi eriline taluperemees Ottokar polnud, rohkem sõja- ja jahimees, kes Dorbekid enamasti ikka kippusid olema.

Sõjajärgsed aastad tuli Ottokaril veeta kaugel külmal maal ning jätta oma suur pere abikaasa Selma ja vanemate laste hoole alla. Kuniks nendegi tund kätte jõudis.