Jahimehed on matnud ligi 1500 metssiga
Märtsist-detsembrini on maetud 1445 metssiga. Kõige rohkem maeti metssigu detsembris (315) ja kõige vähem juunis (32). Detsembris maeti kõige rohkem metssigu Jõgevamaal (75), kus esimene SAKi juhtum diagnoositi alles augustis.
2015. aastal maeti enim metssigu Põlvamaal (252), Viljandimaal (230) ja Võrumaal (208). Vähem maeti Ida-Virumaal (11) ja Pärnumaal (33). Ühes kuus maeti kõige rohkem 82 metssiga. Rekordi tegi Viljandimaa märtsis ja seda kordas Põlvamaa septembris.
Huvitavaks fenomeniks on Ida-Virumaa, mis oli kolmas taudistunud maakond. Kokku on seal diagnoositud 40 SAK positiivset metssiga ja lepinguliselt maetud 11, mis on märgatavalt vähem, kui üheski teises taudistunud alas.
Valgamaa oli esimene maakond, kus 2014. aasta augustis SAK diagnoositi. 2015. aastal maeti kokku 187 metssiga.
„Loodame, et maapind sügavale ära ei külmu, et leitud metssigu oleks võimalik matta, mitte ei peaks neid konteinerisse viima!“ sõnas Valgamaa Jahimeeste Ühistu juhatuse esimees Rein Rosenberg. Tema sõnul on matmine raske töö. „Eriti ebameeldivaks teeb selle lagunenud korjuste lõhn ning piisavalt suure ja sügava augu kaevamine, et paarsajakiloseid metssigu teised loomad välja ei kaevaks.“ Sellest olenemata kinnitas ta, et Ühistu jahimehed on ka edaspidi valmis metssigu matma.
Keskkonnaamet seadis jahimeestele kohustuseks küttida 29 608 metssiga. Küttimismahu suurendamise eesmärgiks on tagada metssigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele. 1. jaanuari seisuga on kütitud 21 427 metssiga, mis on 72% ettenähtud küttimismahust. Koos surnult leitute ja maetute, kütitute ning hukatud metssigadega on jahimehed loodusest eemaldatud 22 946 metssiga.
