HOIATUS | Libeduseoht on suur! Alarmsõidukoolitaja annab nõu, kuidas talvise libedusega teel püsida

Talvine libedus paneb juhid proovile, vigu ei andesta, ja õnnetuse korral lööb valusalt rahakoti pihta, kui asi ei lõpe veelgi halvemini.

“Mõtlemist! Kõige enam õpetame juhtidele mõtlemist,” ütleb politsei- ja piirivalveameti alarmsõidukoolitaja Uno Laas. 

Ent mõnele küsimusele teoorias lahendust teades on ka teel kergem. Vaatame koos üle 8 olulist hetke, millega praegustel tuisustel teedel tuleb kõigil juhtidel silmitsi seista.

Kui kiiresti ma võin sõita?

Uno Laasi sõnul on enamikul juhtidest kindel usk, et sõita tuleb nii kiiresti, nagu piirkiiruse märk näitab. “Ent kui hommikukohvi juues näed, et väljas ikkagi sajab lund, siis on mõistlik kohe arvestada, et aega läheb rohkem nii auto puhastamisele kui ka teekonnale endale,” märgib ta.

Seni tehtud katsed näitavad, et maanteel ei anna isegi 20 km/h suurem sõidukiirus kokkuvõttes suurt eelist. Laasi enda osalusel tehtud testis sõitsid kaks autot Tallinna-Tartu maanteel Kükita grilli juurest Kose-Ristile (pisut üle 40km), ühe kiirus oli 70 km/h ja teisel 90 km/h. Kohale jõudes oli vahe poolteist minutit. “Öeldakse ka, et eessõitja rütm ei sobi, tahetakse mööda minna ja sõita omas rütmis. Libedaga oleks parem kohanduda ja leppida eessõitja aeglasema tempoga,” soovitab Laas.

Neil, kelle sõidutempo on aga ebaühtlane ja kes teistest tunduvalt aeglasemalt kulgedes korjavad enda taha pika voori, oleks tark korraks teeserva tõmmates tagasõitjad mööda lasta.

Jubedalt tuiskab… Kus on tee?

Küsimus võib tunduda imelik, kuid lume ja tuisuga ei hinda juhid teelaiust alati õigesti. Abiks on uuematele teedele tehtud n-ö väristid, mis märgivad telgjoont. Seal, kus neid ei ole, kaldutakse üle telgjoone vastassuunavööndisse või hoitakse liialt teepervele ja vajutakse sealt kraavi...