„Sellistes tingimustes kasvanud punane liha pole kindlasti tervisele kahjulik. Eestimaal kasvanud veiseliha on parim toit südamele,“ ütles Noorkõiv, kes ei ole nõus möödunud aasta oktoobris avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni WHO raporti seisukohtadega punase liha kohta. Tervise Arengu Instituudi uute toitumissoovituste kohaselt võiksid segatoidulised inimesed punast liha süüa kuni 500 grammi (kuumtöötlemata kujul umbes 700 grammi) nädalas.

„Eestis tegeletakse jõudsalt lihaveiste aretusprogrammide ning lihaveiste geneetilise hindamise ja kvaliteedikavadega,“ rõhutas Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esimees Aldo Vaan.

Tänavu aasta alguse seisuga kasvatati PRIA andmetel Eestis juba 16 erinevast tõust kokku 66 238 lihaveist. Lihaveisekasvatusest on saanud arvestatav ekspordile orienteeritud majandusharu. 2015. aastal eksporditi Eesti lihaveiseid 12 erinevasse riiki ja ekspordiks läks kokku üle 9000 lihaveise. Suurimad ekspordipartnerid olid Poola ja Türgi, aga lihaveiseid viidi näiteks ka Liibanoni, Usbekistani, Gruusiasse, Valgevenesse ja Eesti lähiriikidesse ning Lõuna-Euroopasse.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab 26. jaanuaril Tartumaal Märjal Lihafoorumi 2016, mis toob kokku sadakond lihasektori esindajat. Foorumil arutatakse lihaveise-, lamba- ning sealihatootmise olukorda ja väljavaateid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid