Lambakasvatajate toodangu kvaliteet on veel ebaühtlane
Eestis kasvatati möödunud aasta lõpus ca 72 000 utte ja utt-talle. Lambakasvatusega oli seotud 1880 suuremat või väiksemat põllumajandusettevõtet. Viimastel aastatel on lammaste arvukus kasvanud 4 - 5%. Üle 90% lambakasvatajatest on väiketootjad, kelle karjas on alla saja lamba. Rohkem kui pooled Eesti lammastest kasvavad mahefarmides.
„Arvestatava majandusharu kohta on Eesti lambapopulatsioon väike ja Euroopa tarbijast kaugel. Kasvatajaid on samas suhteliselt palju ning nende toodangu kvaliteet veel ebaühtlane. Samas võiks Eesti poollooduslike koosluste elurikkus olla Eesti lambaliha kaubamärk. Lambarümbas on igale rahakotile sobiv tükk, kuid need tükid peavad kerge vaevaga jõudma maitsva einena nii pere söögilauale kui restorani menüüsse,“ ütles Eesti Lambakasvatajate Seltsi tegevjuht Taime Puura.
„Praegu on meil Eestis küll olemas potentsiaal karjatatava maa, lammaste ja kasvatajate näol, kuid edasisesks arenguks tuleks moodustada piirkondlikud ühistud ja keskühistu. Piirkondlikud ühistud tegelevad oma piirkonna lambakasvatajatega, korraldavad müügilammaste kogumise kohta, kus on loodud eeldused lammaste grupeerimiseks, hindamiseks ja lühiajaliseks pidamiseks. Keskühistu kirjeldab kvaliteediklassid ja korraldab lammaste hindamise ning grupeerimise nende alusel. Keskühistu ülesandeks jääks ka lammaste müügi korraldamine, investeeringute planeerimine ja piirkondlike ühistute arvepidamisega tegelemine,“ selgitas Puura.
Taime Puura sõnul on Eestis olemas liikuvtapamaja, mis hetkel seisab rakenduseta. Piirkondlike ühistute süsteem suudaks tema hinnangul sellele tapamajale rakendust leida.
Eesti Lambakasvatajate Seltsi hinnangul on ka tõuaretuses oluline näha pikaajalist perspektiivi, missugused on meie looduslikud eeldused, turu nõudlus ja tootmise vajadused. Lambakasvatajate ühistute süsteemi kujundamisel on oluline roll ka kvaliteetsel nõuandeteenusel.
Läbi ideealgatuste ja kavandatud meetmete on lambakasvatussektor võtnud lambaliha tootmisel selge suuna tootja teadlikkuse tõstmisele, mis annab võimaluse, et ühel päeval on Eesti poelettidel ka kodumaisest mahelambalihast tooted ning lambaliha ei ole väljavalitute piduroog, vaid igapäevane toit meie laual.
