Mullu eksporditi Eestist rekordarv lihaveiseid

Kuigi lihaveiste pidamine on viimastel aastatel järjest kasvanud, on kasv viimasel ajal vähenenud. Peamiseks põhjuseks on see, et suur osa loomadest veetakse hea hinna tõttu välja, rääkis EPKK lihafoorumil Aldo Vaan Eesti lihakasvatajate seltsist.

Kui varasematel aastatel on lihaveiste arv kasvanud 11-22% aastas, siis mullu jäi kasv vaid 3,9% juurde. Aasta-aastalt on suurenenud Eestis tapetud lihaveiste arv, mis on olnud eksporditust suurem. Mullu aga tapeti siin ja müüdi piiri taha pea sama palju lihaloomi ehk umbes 9500. Kõige rohkem eksporditi loomi Poola ja Türki.

Eelmise aasta lõpus oli Eestis üle 66 000 lihaveise. Maakondade lõikes oli kõige rohkem loomi Saaremaal ja vähem Tartumaal. Lihaveisepidajaid oli mullu 2178, kuid 247 omanikul oli ainult üks lihaveis. Üle poolte loomadest oli alla saja lihaveisega farmides.

“Enamus lihaveiseid on väikestes farmides,” rääkis Vaan. “Lihaveisekasvatus annab paljudele taludele ja inimestele võimaluse maal elada ja seal oma eluga toime tulla, mitte otsida tööd suurlinnas.”

Eestis oleks looduslik ressurss lihaveiste arvukuse kasvuks 100 000 kuni 150 000, kuid arvukuse kasv aeglustub, sest lihaveisekasvatusega seotud toetused on vähenenud (maheda püsirohumaa hektaritoetus kolm korda väiksem, karjatamistoetus 20% väiksem ja ammlehmatoetus vaid väikestele kuni nn. „25 ammega“ karjadele). Lisaks on (liha)veiseliha kokkuostu hind siseturul madal (66-81% ELi keskmisest) ja karmistuvad keskkonnanõuded. Ekspordi mahud kasvavad, kuna sisetarbimine on väike ja hind välisturul parem võrreldes siseturuga.