Ühinenud ravimifirmad jätkavad traditsioone
Nimelt ühinesid eelmisel aastal kaks loomakasvatuse, veterinaarravimite, täiendsöötade ja nõustamisega tegelevat firmat, Dimela ja Remedium. Mõlemal oli välja kujunenud oma nišš, klientuur ja maine, kuid need ei kattunud, pigem mängiti n.ö turu eri nurkades.
Samas pole loomakasvatajate elu praegu kergete killast, mis loomulikult mõjutab ka neid teenindavaid firmasid.
Dimela on koos klientidega oma sümpoosiumit pidanud juba 20 aastat iga aasta neljandal neljapäeval, nii et kutset pole saata vajagi – klientidele oli see ammu teada. Osalejaid on igal aastal olnud ligikaudu 120 . Esimese sümpoosiumi toimumise ajal oli piimatoodang Eestis alla 4000 kg.
Nagu ütles Dimediumi juhataja Sivar Irval, pole mingit põhjust head traditsiooni lõpetada ja nii saigi juubelisümpoosium teoks.
„Praegusel piimatootja jaoks raskel ajal on sümpoosiumi teemaks „MEIE“ – meie kui eestlased, põllumehed, piimatootjad, meie kui 20 aastat sümpoosiumitel osalejad,“ ütles Dimediumi nõukogu esimees Kadri Kullmann.
Nii astus lisaks firma enda inimestele, kes tutvustasid oma valdkonna tegevust ja kõige uuemaid vahendeid ning võimalusi loomakasvatuses, üles ka kirjamees Valdur Mikita. Hinnatud mõtleja ja kirjanik rääkis huvitavalt sellest, mis on Eestis erilist. Tema ajaloolis-filosoofiline esinemine ulatus Eesti mütoloogiast ja muinasajast tänapäevani, seostades sellega ka loomakasvatuse.
Sajakonnale maaülikooli saali kogunenud praktikule olid aga olulisimad vast Prantsuse kolleegide, veterinaardoktorite Amelie Corneillet’ ja Philippe Arzuli teemad, mis käsitlesid kinnislehmade ja uuslüpsilehmade tervist ja pidamist ning elektromagnetilist stressi laudas.
Viimane oli suhteliselt uus lähenemine lehma heaolu teemale. Nimelt on kaasaegses laudas palju elektroonikat, automaatikat ja IT vahendeid, mis kõik tekitavad magnetvälju. Kui kusagil nendes süsteemides on n.ö augud või nad pole lihtsalt korras, hakkab see mõjutama ka lehma enesetunnet.
Lihtsaim näide on see, et kui elektrisüsteem pole korras, võivad elektrilaengud jõuda ka lehmaasemetele, samuti joogivette.
