Jõudluskontroll: Piimatoodang suureneb, lehmade arv väheneb
Lehmade arv on aastataguse ajaga vähenenud 4873 võrra ja karjade arv 61 võrra.
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2015. aasta keskmine piimatoodang 8851 kg. Võrreldes 2014. aastaga on piimatoodang suurenenud 123 kg.
Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 9082 kg ja eesti punasel tõul 8105 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4573 kg.
2015. aastal oli viies maakonnas keskmine piimatoodang üle 9000 kg ja veel kaheksas maakonnas üle 8000 kg. Kõrgeima toodanguga lehmad on Tartumaal (9910 kg), Järvamaal (9188 kg), Põlvamaal (9154 kg), Raplamaal (9100 kg) ja Lääne-Virumaal (9043 kg).
Aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad:
- kuni 100 aastalehmaga Lea Puur (30 aastalehma (karjas 28)) – 12 596 kg,
- üle 100 aastalehmaga Kaiu LT OÜ (643 aastalehma (karjas 652)) – 12 132 kg.
2015. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades:
- 3–10 aastalehmaga karjadest Indrek Kaarelsonil Läänemaal (8 lehma);
- 11–100 aastalehmaga karjadest Salme Kuldmal Raplamaal (15 lehma);
- üle 100 aastalehmaga karjadest Tiit Orulepal Läänemaal (113 lehma).
Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim.
Põhjalikum info piimaveiste jõudluskontrolli tulemuste kohta on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i koduleheküljel.
Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2016 seisuga 393 karja 28 035 veisega. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 117 veise võrra. Kõige rohkem on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Lääne-Virumaal (3644), Saaremaal (3378) ja Läänemaal (3295).
Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (6806), seejärel limusiini (6361) ja herefordi (4956) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam šoti mägiveise (324), šarolee (194) ja gallovei tõugu (107) veiste hulk.
Eesti suurimad jõudluskontrollialused lihaveisekarjad on:
- Virika Farm OÜ Järvamaal – 511 veist;
- Mooste Farmerid OÜ Põlvamaal – 500 veist;
- Piilia Põllumajanduse OÜ Raplamaal – 426 veist.
Sigade jõudluskontrollis oli 1. jaanuari seisuga 23 seafarmi ja 9665 põhikarja siga. Võrreldes eelmise aasta algusega on farmides olevate põhikarja sigade arv vähenenud 4825 sea võrra.
Emiste viljakus suureneb pidevalt. Jõudluskontrolli andmetel sündis mullu emise pesakonnas keskmisena 12,2 elusat põrsast, mida on 2014. aastaga võrreldes 0,2 põrsa võrra rohkem. Suurima viljakusega emised kuulusid Saimre Seakasvatuse Osaühingule (Viljandimaa), kus sündis 14,2 elusat põrsast pesakonnas, järgnes Osaühing Hinnu Seafarm (Harjumaa), kus vastav näitaja oli 13,7.
Kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutati Saimre Seakasvatuse Osaühingus (12,6) ja Osaühingus Pihlaka Farm (12,0).
Geneetilise hindamise tulemuste alusel kuulusid parimate lihaomaduste ja viljakusega sead Saimre Seakasvatuse Osaühingule, kus hinnatud sigade keskmine indeks oli vastavalt 126,3 ja 117,3.
