Põldude lupjamine on kallis luksus, ent hädavajalik

Alates 1990. aastast on muldade lupjamine soikunud ja mullad liiga happeliseks muutunud. Väetisi on aga mõtet panna vaid siis, kui muld on neutraalne.

Alates 1990. aastast on muldade lupjamine soikunud ja mullad liiga happeliseks muutunud. Väetisi on aga mõtet panna vaid siis, kui muld on neutraalne.

Enamik taimeliike annab maksimaalse võimaliku saagi aga mulla neutraalse või sellele lähedase mullareaktsiooni juures. Happelised mullad paiknevad Lõuna- ja Ida-Eestis, ennekõike aga Kagu-Eestis. Eriti palju on happelisi muldi Eesti parimates viljakasvatuspiirkondades Võru-, Viljandi-, Valga- ja Tartumaal.

Turul hetkel kõige parema varustusastmega laotur, 12-meetrise poomiga ja ketastega, lubab laotada ka suurema fraktsiooniga väetisi. Poomi küljes olevad kardinad vähendavad tuha eemalelendumist laotamisel.