Jagatud kogemus: lihaveistel saab piimaproovi abil tiinust määrata üsna lihtsalt

Lihaveisekasvatajatele on ammedelt piimaproovi võtmine ja selle uurimine enamasti võõras teema.

Alguses oli ka meil hulk küsimusi: kuskohast saada proovitopse, ribakoode, saatelehti, kuidas proove võtta, säilitada ja Tartusse laborisse saata?

Piirkondlikust EPJ büroost saab vajalikud proovitopsid ja instruktsiooni proovivõtmisest ning ribakoodid ja saatelehe (viimase võib ka lihtsalt internetist välja trükkida). Tegime ka koostööd lähima piimafarmiga, kus tihti varus vabu proovitopse ja kes regulaarselt kord kuus saadab piimaringiga proovid Tartu laborisse.

Edasi käis asi juba kiiresti: kolmapäeval võtsime piimaproovid, neljapäevane piimaring viis proovid Tartusse ja reede lõunaks olid proovide vastused e-postis. Labori väljatrükk oli asjalik ja informatiivne.

Lihaveiste puhul on tihti suurimaks probleemiks, kuidas lehmalt piim kätte saada. Samas on paljudel kasvatajatel olemas loomade fikseerimise võimalus ja edasine on juba lihtne.

Lehmalt on vaja kätte saada vähemalt 2-3 ml piima. Proovitops on küll ca 40 ml ja laboris tiinuse määramiseks piisab tegelikult vaid 1 ml, aga hea oleks natuke rohkem, et säilitusainetablett
proovitopsis ikka lahustuks.

Tiinust saab määrata alates 28. päevast pärast paaritust, kuid mitte enne kahe kuu möödumist viimasest poegimisest. Ühe proovi analüüsimine maksab viie euro ringis, mis on kordades odavam
kui terve aasta jooksul ahtra lehma pidamine.

Piimast tiinuse määramise teenusest loe pikemalt Jõudluskontrolli Sõnumitest.