Põllumeeste keskliidu tegevjuhi Vahur Tõnissoo küsimused olid veel karmimad. „Kas Euroopa Liidu strateegilistes plaanides on Eesti põllumajandustootmine säilitada või üldse lõpetada,“ küsis Tõnissoo, tuues näiteks drastiliselt väheneva piimatootjate arvu ning selle, et ligi pool Eestis tarbitavast sealihast on importliha.

Samuti küsis ta, kas nõuetele vastavuse nõuded PRIA-s pole liiga karmid ja proportsionaalsed toetustest mahaarvamised liiga suured. Samuti olid kõneks referentsaastad ja püsirohumaa säilitamise kohustus.

Kuigi põllumajandusvolinik kinnitas, et tema eesmärk pole küll Eesti piimatootmine lõpetada ja jätta siinsed toidutööstused ilma kodumaisest toorainest, andis ta väga selgelt edasi järgmise sõnumi: „Ükskõik millisesse riiki praegu minna, kõik tahavad lisaraha. Mul ei ole seda lisaraha, see on juba kulutatud!“

See tähendab, et otsest kriisiabi Euroopa Liidult põllumeestel oodata ei ole. Küll üritab Euroopa Komisjon välja töötada ja sisse viia kaudseid meetmeid. Nii on tehtud ettepanekud või, piimapulbri ja sealiha sekkumiskokkuostu kohta. Kas need ka läbi lähevad, peaks selguma 20. aprilli paiku.

Ebaausad kauplemistavad on Hogani sõnul tõusnud järjest teravamaks probleemiks kogu Euroopas. Seetõttu alustab veel sel aastal tööd ekspertkomisjon, kes hakkab ebaausat kauplemist ja erinevaid marginaale, mida saavad tootjad, töötlejad ja kaubandus, uurima. Kui see töö tehtud, saab hakata marginaale tasakaalustama.