OTSE RIIGIKOGUST: Kiired kevadised tööd maaelukomisjonis

„Tänasel maaelukomisjoni istungil arutasime maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Illar Lemettiga kolme olulist teemat. Kaks neist nõuavad kiiret tegutsemist,“ ütles Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ivari Padar Maaleht.ee-le.

„Oleme siin Toompeal selle eest väljas, et maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium leiaks mõistliku lahenduse, kuidas korraldada siseveekogude ääres karjatamine ja aunasõnniku hoidmine. Kui veeseaduse vastu võtsime, leppisime kokku, et tuleme selle juurde tagasi, kui valmib nende asjade mõjuhinnang. Ja nüüd on see valmis.“

Padari sõnul ei taha keegi Eesti siseveekogusid sõnnikuga üle ujutada, aga selge on see, et on veekogusid, mis vajavad praegu kehtivaid rangeid kaitsemeetmeid ja veekogusid, mille puhul nende rakendamine pole õigustatud. „Kõiki ei saa ühe lauaga lüüa,“ on maaelukomisjoni sõnum. Ning ministeeriumid peavad nüüd välja pakkuma, kuidas erinevatele veekogudele erinevalt läheneda.

Kiiresti tuleb tegeleda teisegi küsimusega, milleks on maaelu edendamise sihtasutuse juurde kriisilaenu andmise võimaluse loomine.

„Ega mina ei kujutanud ka ette, et kriis, eriti piimatootmises, nii sügavaks muutub,“ ütles Padar. „Praegu on raskustesse – olgu põhjuseks madal piimahind või Tere makseraskused – sattunud täiesti korralikud ettevõtted, kellel ei tohi lasta ära kaduda. Ja neile on vaja appi tulla. Pangad neid aidata ei saa, on tekkinud turutõrge.“

Tegemist ei saa olema mitte tagastamatu abi, vaid laenuvõimalusega, sest kevad tuleb ja põllule on vaja minna.

Kolmas teema, mida täna käsitleti puudutas 2017. aasta riigieelarvet ning üle-euroopalisi ühiseid põllumajandusmeetmeid, mida liikmesriikide põllumajandusministrid juba arutanud on ning mille juurde nad aprillikuus tagasi pöörduvad.

„Kui luuakse üle-euroopalised meetmed ning osa kulusid jääb liikmesriikide enda kanda, siis peavad need eelarves, mis septembris Riigikogusse jõuab, kirjas olema.“

Homme kohtub maaelukomisjon aiandusliidu esindajatega ning peamiseks arutlusteemaks on hooajatööliste sissetoomise võimalused. „Veider tõesti, et meil tundub töötuid nagu olevat, aga aiandusinimesed väidavad, et töölisi võtta pole. Üks marjakasvataja on mulle isegi öelnud, et tal jääb veerand saagist põllule, kuna pole tööjõudu,“ ütles maaelukomisjoni esimees ning tõdes, et võõrtööjõu sissetoomine on teema, mis tuleb valitsuses lõpuni selgeks rääkida.

„Muidu on see nagu sõelaga vee kandmine. Ukrainast meile otse hooajatöölisi tulla ei tohi, aga nad olid möödunud suvel põldudel siiski olemas – Poola vahendusfirma kaudu. Ei saa nii olla, et liikmesriigid tõlgendavad samu reegleid erinevalt.“