Roomet Sõrmus: kodumaine toidutootmine on allakäigutrepil
"Vastutustundlik käitumine oleks see, kui valitsus ei laseks Eesti loomakasvatust niimoodi allavett minna. Täna Poola müüdavad lehmad tähendavad seda, et homme vaatavad meil poes piimalettidelt vastu Poola piimatooted ja jogurtid," leiab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
"Viimased paar aastat on nii Eesti piima- kui sealiha tootmine allakäigutrepil ja on viimane aeg seda arengut pidurdada," sõnas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus viidates põhjusele, miks kutsuti ellu Eesti toidutootmist päästa püüdev petitsioon.
Sõrmus selgitas ajalehes Pealinn, et petitsiooniga kutsub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kõiki toidutarbijaid ja -tootjaid appi selleks, et juhtida valitsuse tähelepanu sellele, et Eesti toidu tulevik on habras ja vajab toetamist. 25. aprillini on võimalik veebikeskkonnas petitsioon.ee anda oma allkiri Eesti toidutootmise hea tuleviku ja käekäigu nimel.
Sõrmus rääkis, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindus kohtus eelmisel nädalal Euroopa põllumajandusvoliniku Phil Hoganiga, kes sõna otseses mõttes näitas oma tühje taskuid ja ütles, et Euroopa Liidu võimalused Eesti põllumehi toetada on ammendunud. "Nüüd pöörame pilgud taas valitsuse poole. Oleme valitsusega neid asju arutanud viimased paar aastat, kahjuks on neis olnud rohkem veiderdamist kui reaalseid samme."
Sõrmus lisas, et piimatootjatele oleks hädasti vaja välja maksta üleminekutoetused ja sealihatootjaid toetada kriisiabiga. Vastasel korral langus paratamatult jätkub. "Vastutustundlik käitumine oleks see, kui valitsuse ei lase Eesti loomakasvatust niimoodi allavett minna. Täna Poola müüdavad lehmad tähendavad seda, et homme vaatavad meil poes piimalettidelt vastu Poola piimatooted ja jogurtid. See pole kindlasti õige areng. Praegune väga drastiline olukord piima- ja sealihatootmises peaks valitsust ka selles mõttes kõnetama, et iga päevaga saab üha rohkem selgemaks, milline vastutus valitsusel tegelikult selle olukorra leevendamisel on."
Sõrmus juhtis tähelepanu sellele, et Eesti sealihasektor on raskustes juba viimased kolm aastat, piimatootjad on pidanud peaaegu kaks aastat tootma alla 1/3 tootmiseks tehtavate kulutuste. See on viinud selleni, et tänaseks on 10% Eesti piimakarjast läinud kas lihakombinaati või teistesse riikidesse. "Teateid sellest, kuidas piimatootjad annavad kriisile alla, tuleb peaaegu iga päev ja see ei puuduta ainult väikeseid tootjaid. Neid on küll arvuliselt palju lahkunud, ligi 20% Eesti piimatootjatest on oma tegevuse lõpetanud, aga teateid tuleb ka suurtelt ettevõtetelt. Nemad peaksid ometi vastu pidama, aga ei pea."
Sõrmus nentis, et piimatootmise lõpetanud ettevõtted otsivad teisi elatus- ja sissetulekuallikaid ning üheks valikuks on jätkamine lihaveisekasvatusega. See ei ole aga hea märk, kui Eesti piimatootmist kaotab. See tähendab Sõrmuse sõnul sadade ja tuhandete töökohtade kadumist maapiirkondades ning tulevikuks Eesti ekspordi potentsiaali ja riigi tulude vähenemist. "Pooled põllumajandussektoris makstud maksud tulevad piimatootjatelt. See näitab kui oluline on piimasektor nii Eesti põllumajandusele kui majandusele üldiselt."
Sõrmus möönis, et turuolukord Eesti toidutootmises on hästi keeruline ning selle on tinginud ka erinevad poliitilised otsused, on need siis valitsuse või Euroopa Liidu omad. "Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaale on mõneti paratamatud, aga Venemaa vastusanktsioonid on Eesti põllumehed väga teravalt probleemide ette seadnud. On tõsi, et Eesti turuolukord saab alguse globaalsetest turgudest, ent on selge ja kindel signaal, et kui poes saab liitri piima 35 sendi eest, Eesti piimatootjad ellu ei jää. Piim on nii väärtuslik toiduaine ja selle eest tuleb maksta ka õiglast hinda."
