Riik parandab valmisolekut seakatku tõrjumiseks tänavu suvel
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks loomatauditõrje seaduse muutmise eelnõu, millega parandatakse riigi valmisolekut sigade Aafrika katku tõrjumisel. Riigikokku saadetud eelnõu annab võimaluse kehtestada täiendavaid bioohutusnõudeid taudi leviku tõkestamiseks ning täpsustab loomataudikahjude hüvitamise korda.
„Risk seakatku jõudmiseks farmidesse on tänavu suvel jätkuvalt väga suur. Kuna uute puhangute ärahoidmine sõltub eelkõige seakasvatajate hoolsusest bioohutusnõuete täitmisel, siis korraldame kevade jooksul terve rea teavitus- ja koolitusüritusi, et tõsta nii seakasvatajate, jahimeeste kui elanikkonna teadlikkust võimalikest riskidest ja anname juhiseid nende maandamiseks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Eelnõuga ajakohastame kehtivat õigusraamistikku, et tõsta ka ametkondade valmisolekut taudi tõrjumiseks.“
Loomatauditõrje seaduse muudatustega saavad erinevad ametkonnad kindlapiirilisema vastutuse ja luuakse alus kehtestada täiendavaid bioohutusnõudeid metsas leviva taudi piiramiseks. Näiteks luuakse võimalus sätestada tauditõrje eeskirjas täiendavaid bioohutusnõudeid nii seakasvatajatele kui taudi leviku tõkestamiseks metsloomade populatsioonis. „Sigade Aafrika katku puhul tähendab see näiteks võimalust kehtestada vajadusel kohustus metsas liikuvate mootorsõidukite pesemiseks ja desinfitseerimiseks enne taudivabasse metsa sisenemist,“ ütles Kruuse.
Ühtlasi täpsustatakse seaduse muudatusega taudikahjude hüvitamise aluseid. „Pärast taudipuhangut võib samas ehitises seakasvatust küll uuesti alustada, kuid kui see toimub ajal, mil piirkonnas kehtivad veel Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud piirangud, jäävad riskid loomapidaja enda kanda. Sellisel juhul taudi puhkemisel kahjusid teist korda ei hüvitata,“ ütles Kruuse.
Kruuse lisas, et kui ühtegi uut puhangut farmides kuni septembrini ei tule, siis saab hakata Euroopa Komisjoniga läbi rääkima piirangutsoonide kaotamise üle, mis taastaks praegu piirangutsoonis asuvatele seakasvatajatele ekspordivõimalused. „Tsoneerimise leevendamine sõltub otseselt sellest, kui hoolsalt seakasvatajad bioohutusnõudeid täidavad, et oma farmid taudivabana hoida,“ rääkis Kruuse.
Loomatauditõrje seaduse muudatusega lisatakse nii kohalike loomatauditõrje komisjonide kui riikliku loomatauditõrje komisjoni koosseisu Keskkonnaameti esindaja.
Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium viivad koostöös Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Maaülikooliga tänavu kevadel läbi teavitusprogrammi, millega parandatakse seakasvatajate, jahimeeste ja elanikkonna teadmisi seakatkust ja selle levikust, et vähendada sigade Aafrika katku farmidesse jõudmise riski. Toimuvad jahimeeste infopäevad, valminud on õppevideod jahimeestele, kavas on infopäevad seakasvatajatele ja elanikkonnale suunatud teavitustegevused.
