PÕLLUMEES ARVAB: Valitsuse kübaratrikk Eesti piimanduse toetamisel
„Kõige olulisemaks pean ma seda, et me oleme rahaliselt erakorralist kriisiabi eraldanud ca 32 miljonit eurot. Mulle ei meenu, et varasemalt oleks ligilähedaseltki nii palju kriisiabi ühelegi sektorile eraldatud. Tegemist on väga suure panusega ja see on keskendunud mitte põllumajandusele tervikuna, vaid just nendele sektoritele, mis tõepoolest kriisis on,“ rõhutas peaminister Rõivas Riigikogu infotunnis.
Piimatootjate poolelt vaadatuna tundub aga, et valitsus on hakkama saanud efektse mustkunsti etteastega. Valitsusjuhi jutt ei veena, kui vaadata kurba statistikat, mille kohaselt oleme alates 2014. aasta suvest kaotanud juba 9000 piimalehma ehk ligi kümnendiku Euroopa tippu kuuluvast tõukarjast ning karjade hävitamine jätkub.
Vaatame otsa faktidele
Novembris Piimafoorumil esinenud maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira näitas PRIA andmeid, mille kohaselt on piimakarjaomanike toetused 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 1 tonni piima kohta vähenenud 73,3 eurolt 54,8 eurole ehk 26 euro võrra (28,3%). Toetuste hulka on arvestatud kõik otsetoetused ja maaelu arengukava teise telje toetused.
Vähenemine on tulnud eelkõige Eesti riigieelarvest üleminekutoetuste maksmata jätmise tõttu.
Piimatootjad on aastatel 2015/2016 saanud kokku 18,8 miljonit eurot erakorralist kriisiabi, millest 12,6 milj eurot on tulnud Euroopa Liidu eelarvest. Möödunud aastal toodeti Eestis 773 848 tonnni piima. Seega said piimatootjad 1 tonni piima kohta erakorralist kriisiabi 24 eurot, millest 16 eurot tuli Euroopa Liidult ja 8 eurot Eesti riigieelarvest.
Niisis maksis valitsus suures osas Euroopa Liidu vahenditest möödunud aastal piimatootjatele tagasi selle raha, mille ta oli piimatootjate taskust 2014. aastal ära võtnud. Riik jäi tootjatele selles arvestuses 2 eurot veel võlgugi...
Kuigi 2015. aasta täpsed andmed pole veel kättesaadavad, siis üldiselt on teada, et piimatootjate toetused suurenenud pole. Seega võib üsna kindlat öelda, et valitsus on mullu lisaks sellele 2 eurole tootjate ees võlga uuesti umbes 26 euro võrra kasvatanud. Sama trend jätkub ka tänavu, sest mäletatavasti valitsus selle aasta eelarvesse üleminekutoetusteks raha ei leidnud.
Muidugi võib sellise jutu peale karjatada, et mis võlga??? Kas olen ikka täie tervise juures? Jõuan selliste järeldusteni piimakarjade ja -tootmise statistikat uurides ja valitsuse avaldusi kuulates Eesti lipulaevaks peetud piimanduse allakäiku jõuetult pealt vaadates. Fakt on, et Eesti piimakari vähenes möödunud aastal Euroopa Liidus kõige rohkem. 10 liikmesriiki aga vaatamata väljas möllavale turukriisile piimalehmade arvu suurendasid, sh meile pikka aega eeskujuks olnud Iirimaa lausa kümnendiku võrra.
Selleks, et kokku panna täielikku võrrandit, olgu öeldud sedagi, et 1 tonni piima tootmine maksab Maamajanduse Infokeskuse andmetel Eestis keskmiselt 302 eurot ja piima kokkuostul maksti tootjatele Statistikaameti andmetel möödunud aasta keskmisena 235 eurot. Piimaühistute teatel langeb piima hind mai algusest 190-200 euro tasemele.
Kui valitsus illusioonide võlumaailmast tagasi maa peale ei tule ja piimakarjade vähenemisele pidurit panna ei suudeta, siis võime uutest eksporditurgudest pelgalt unistada – pole lihtsalt enam piima, mida seitsme maa ja mere taha viia...
