Põllumehed rahvasaadikutele: põllumajanduspoliitika pole kohalikke tootjaid soosinud

Põllumeeste esindajad rõhutasid tänasel kohtumisel riigikogu maaelukomisjoni liikmetega, et riigi ülesandeks on taastada Eesti piima- ja sealihatootjate usk tootmisega jätkamiseks. Üle tuleb vaadata viimaste aastate otsused, millega riik on põllumajandustoetusi märkimisväärselt vähendanud ja pannud Eesti põllumajandustootjad konkurentidega võrreldes halvemasse olukorda.

„Just kriisiolukordades muutub riigi tugi eriti oluliseks, et me ei kaotaks liialt suurt osa kohalikust toidutootmisest. Põllumajandusettevõtted saavad valdava osa oma sissetulekutest turult – toetused moodustavad Eesti põllumeeste sissetulekutest keskmiselt vaid 20%. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on toetuste osakaal Eesti põllumajandusettevõtete kogutuludes tunduvalt väiksem, mis muudab meie ettevõtted turuhinna languste ja kriiside suhtes ka palju rohkem haavatavaks,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Põllumajandustootmine on Euroopa Liidus suures osas meie tahtest sõltumata toetatud ja tugevasti reguleeritud tegevusala. Toetuste eesmärgiks on pakkuda tarbijatele mõistliku hinnaga kohalikku toitu, aga kompenseerida põllumajandusettevõtetele ka Euroopas kehtivatest arvukatest nõuetest tekkivaid lisakulusid.

„Eesti valitsuse ja riigi ülesandeks on tagada, et kohalikud tootjad oleksid EL tasemel kokku lepitud üldistes raamides teiste riikide tootjatega võrdselt koheldud. Praegu tuleb tunnistada, et Eesti valitsus pole suutnud või tahtnud viimastel aastatel seda ülesannet täita. Valitsuse tegevusetuse tõttu on Eesti piimatootjate toetuste tase viimastel aastatel vähenenud ligi kolmandiku võrra. Loodame, et Riigikogu maaelukomisjoni liikmed aitavad seda olukorda muuta,“ lisas Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

"Valitsus on pärast Venemaa impordipiirangute kehtestamist pea kahe aasta jooksul rõhutanud uute eksporditurgude ja ühistegevuse olulisust kriisi seljatamiseks. See on õige ja vajalik, kuid samal ajal on Eesti piimakari kahanenud kümnendiku ja seakasvatus veerandi võrra. Lisaks kaugemasse tulevikku vaatamisele tuleb nüüd ja praegu peatada tootmise hävimine,“ rõhutas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk.

Põllumajandusorganisatsioonid koguvad kuni 25. aprillini allkirju petitsioonile, milles nõutakse Eesti valitsuselt vastutustundlikke siseriiklikke meetmeid Eesti piimalehmade ja sigade arvu edasist vähenemise peatamiseks. Kodulehel petitsioon.ee saavad põllumeeste toetuseks allkirja anda kõiki Eesti toidutarbijaid, kes hoolivad kodumaisest toidust ja Eesti maapiirkondade heast käekäigust. Tänaseks on oma toetusallkirja andnud juba üle 2200 eestimaalase.