Urmas Laht: Tahame likvideerida ebavõrdsuse Eesti ja Euroopa seakasvatajate vahel

Eile asutatud Eesti Seakasvatajate Liitu koonduvad nii Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmed kui ka Soome kapitalil AS-le Rakvere Farmid ja OÜ-le Atria Farmid kuuluvad seafarmid ja –kasvatajad.

Vastloodud seakasvatajate liidu juhatuse esimeheks valitud Urmas Laht kinnitas, et tegu on esimese põllumeeste liiduga, kuhu lisaks eesti tootjatele kuuluvad ka väliskapitalil tegutsevad ettevõtjad.

„See on liit, kes koondab kõiki seakasvatajaid, olenemata sellest, kes on omanik ja mis kapitalil ta tegutseb, seda pole Eestis kunagi varem tehtud," teatas vastloodud liidu esimeheks valitud Urmas Laht.

Laht selgitas, et tänases olukorras ei ole enam vahet, kes on selle sea omanik, tegemist on ju Eesti seakasvatusega, farmid tegutsevad Eesti pinnal ja probleemid on ühised – konkureerida tuleb odava sisseveetud impordlihaga, selle vastu aitab ainult riipoolne toetus.

„See ei ole hetkel oluline, kes on sea omanik, eestlane või soomlane. Meid ei saa vastandada enam, see on tänaseks lõppenud,“ rõhutas Laht.

Eesti Seakasvatajate Liitu kuuluvad kõik tõusigade aretusühistu liikmed ja neid on praeguses kriisis järele jäänud 19, veel paar aastat tagasi oli aretusühistul veel 32 liiget, lisaks kõik Atria Farmid OÜ alla kuuluvad seafarmid, samuti AS Rakvere Farmide alla kuuluvad seakasvatused.

AS Rakvere Farmide juhatuse esimees Teet Soorm rääkis, nad on ühed suuremad sealiha tootjad Eestis. Aasta tagasi oli meil 10 500 tootmisemist, aga Aafrika seakatku ja tsoneerimise tõttu tootmine kukkunud 8000 emiseni.

„Eriti valusalt on meid puudutanud Aafrika seakatk ja tsoneerimine, kõik farmid, mis sinna satuvad, on varem või hiljem tegevuse lõpetanud,“ rääkis Soorm.

Ta tõi esile, et varem oli neil 12 lepingulist partnerit ja 24 farmi, täna aga 9 partnerit ja 20 farmi. Kõik kinni pandud farmid asusid kolmandas tsoonis.

Üks osa seakasvatajaid ei kuulu täna ühtegi organisatsiooni – nad ei kuulu aretusühistusse ega Rakvere või Atria tööstuste alla.

Urmas Laht rõhutas, et aretusühistu tahab ka need kasvatajad koondada aretusühistu juurde, et neil oleks väljund, et nad saaksid osa võtta õppe-ja teabepäevadest, kaasa rääkida seadusloomes ja tuua esile ka oma probleemid.

Nii on otsustatud luua Eesti Tõusigade Aretusühistu juurde oma sektsioon sõltumatutele seakasvatajatele.

„Pea pool sealihast on juba sisse toodud, see on doteeritud teiste riikide poolt, samas Eestis me seakasvatust ei doteerita, me tahame selle ebavõrdsuse likvideerida,“ rääkis Laht. „Kui teised riigid doteerivad, siis seda peaks tegema ka meie riik.“