Seakasvataja: kõige suurem risk seakatku jõudmisel farmi on inimene
Sigade Aafrika katku uute puhangute oht koduseafarmides on jätkuvalt suur ning väga palju sõltub iga üksiku loomapidaja hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel, leidsid täna Tartus toimunud seakasvatajate infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja loomakasvatajad.
„Teeme täna oma farmides bioohutuse tagamiseks kõik, mida teame ja mille kohta oleme kuulnud, et see võiks toimida. Samas on katk meie vaenlasena nähtamatu, me ei tea kui palju on seda meie farmide ümber keskkonnas ja riske haiguse farmi jõudmiseks on väga palju,“ ütles infopäeval lektorina esinenud AS HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi. „Nakkuse võib farmi tuua saastunud sööda või transpordivahenditega, kuid möödunud aastal toimunud farmipuhangute analüüs näitas, et tegelik põhjus on ikkagi inimeste teadmatus või hoolimatus ja puudulikud bioohutusmeetmed – seega ikkagi inimesed, sellega mida nad on teinud või tegemata jätnud. Ka meie arvasime, et oleme kõik teinud, kuid eksisime ning oleme tänaseks bioohutusmeetmeid veelgi tõhustanud.“
AS HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni juht Mati Tuvi andis infopäeval põhjaliku ülevaate AS Rakvere Farmide 20 seakasvatuses rakendatavatest bioohutusmeetmetest.
„Oleme enda jaoks välja töötanud väga põhjaliku bioohutuskava ja see on asi, mis peaks olema igal loomapidajal, mitte ainult paberil või järelevalveametnikele näitamiseks, vaid igapäevaseks kasutamiseks. See annab loomapidajale kindluse, et ta on ka tegelikult teinud kõik oma loomade kaitsmiseks,“ lisas Tuvi.
Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop selgitas 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal nakkuse farmi jõudmise tõenäolisi põhjuseid, suuremaid riske ja bioturvalisuse meetmeid nende vältimiseks. Ainike Nõmmisto Veterinaar- ja Toiduametist andis ülevaate seakatku leviku hetkeseisust, kehtestatud bioohutusnõuetest ja VTA Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Anneli Kask Tartumaa seafarmides läbiviidava järelevalve tulemustest. Eesti Tõusigade Aretusühistu aretuskonsulent Aino Aringo selgitas aretusühistu farmides rakendatavaid bioohutusmeetmeid.
