Teadlased otsivad võimalust, kuidas päästa kuketibud julmast tapmisest

Dresdeni ülikooli teadlased töötavad meetodi kallal, mis võimaldab päästa miljonid vastkoorunud kuketibud julmast hukkamisest.

Kuketibud on muna- ja lihatootmise seisukohalt mõttetud linnud - nad ei mune ning nende liha ei ole tarbijate seas just üleliia populaarne. Seetõttu hukatakse nad kõikjal maailmas üsna pea pärast koorumist suhteliselt vägivaldseid (mehhaanilisi) meetodeid kasutades, vahendab portaal The Local.

Dresdeni ülikooli keemik Gerald Steiner ja tema meeskond on aga välja töötamas spektroskoopilist meetodit, mis põhineb veresoontele hajutatud valgusel ning võimaldab kanatibude soo kindlaks teha juba enne koorumist. Samasugust meetodit kasutatakse praegu inimestel kasvajate ravis saamaks aru, millised rakud on terved ja millised kasvajalised.

"Kui me oleme võimelised sel moel kasvajaid kindlaks tegema, siis miks mitte sugu?" püstitas füüsik Roberta Galli küsimuse.

Veresooned tekivad viljastunud munas juba suhteliselt varakult, kolmandal inkubeerimise päeval. Kuid närvirakke sel ajal veel olemas pole ning tibualged valu ei tunne. Teadlaste arvates on eetilisem teha tibude sugu kindlaks ja selle põhjal nende edasine saatus otsustada pigem enne koorumist kui pärast seda.

Laserikiirega tehakse muna tippu väike auk ning selle kaudu saab rebus moodustunud veene ning südant uurida. Muna paigutatakse suurde musta kasti - spektromeetrisse - ning üsna kiiresti ilmuvad ekraanile embrüo biokeemilised verenäitajad. Palja silmaga muna vaadates kana- ja kukkembrüo vahet teha pole võimalik, kuid arvutiprogramm, mille väljatöötamiseks on kulunud mitu aastat, suudab seda 95protsendilise tõenäosusega.

Teadlaste arvates võib n-ö soovimatuid isaseid embrüosid kasutada näiteks kalasöödana.

Start-up grupil on plaanis välja töötada masin, mis munasse augu teeks ning teine seade, mis embrüo soo kindlaks määrab, kanaembrüoga munad märgistab ning kukkembrüoga munad eemaldab. Küsimus on vaid ajas - millal masinad valmivad ja tööle hakkavad?

Saksa põllumajandusminister Christian Schmidt on aina enam põllumajandusloomade heaolu pärast muretsevatele inimestele lubanud, et see juhtub 2017. aastal.

Probleemi lahendamisega tegelevad mitu teadlaste meeskonda, millesse on kaasatud veterinaarid, keemikud, insenerid ja füüsikud ning kaks erafirmat.