Põllumehed saavad peatselt hüvitist mulluste hanekahjude eest
„Eelmisel aastal tegid nad kahju 70 000 euro eest, kuid hüvitist on võimalik saada maksimaalselt 3000 eurot,“ rääkis põllumees. Sel aastal on haned juba tükk aega jälle põldudel söömas, kuid mullune kahjuhüvitis on mehel siiani kätte saamata.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi selgitas, et rändlindude poolt põllumeestele tekitatud kahju kohta saab hüvitamistaotluse teha 12 kuu vältel peale kohapeal keskkonnaameti poolt kahjude akteerimist.
Kahjusaajad, kes esitasid 2015. aastal tekitatud kahjutaotluse koos vajaliku lisadokumendiga (saagikuse õiend, mille alusel amet arvutab tõenäolise saagikoristuse ajaks tekkinud kahju) eelmise aasta sügisel, said hüvitise 27. novembri 2015 käskkirja alusel aasta lõpus ka hüvitise kätte. Selliseid põllumehi oli 46 ning neile maksti välja 112810 eurot.
Kahjusaajad, kes esitasid hüvitamise taotluse ja saagikuse õiendi hiljem, saavad hüvitise kätte käesoleva aasta esimese otsuse (käskkiri 25. aprillil 2016) alusel. Neid põllumehi on 42 ning neile makstav hüvitis kokku 110257 eurot. Selle kahjuhüvitise väljamaksmise ettevalmistamine praegu käib.
„Looduskaitseseaduse järgselt hüvitatakse rändlindude poolt tekitatud kahju ühele taotlejale ühes aastas maksimaalselt 3200 euro ulatuses. Arvutuslikud kahjud võivad sellest summast ulatuda mitmeid kordi suuremaks,“ ütles Talvi. „Samas peab rõhutama, et kahjude suuruse hindamine on kaudne, arvutuslik.“
Linnukahju akteeritakse kevadel kahjustuse tekkimise ajal. Arvutused tehakse sügisel peale viljakoristust. Menetluskulude ratsionaalsuse tõttu ei korrata põllul akteerimist sügisel (amet ei hinda tegelikku saaki) ning kahju arvutamisel ei ole võimalik täielikult eristada rändlindude ja muude tegurite (talvekahjud, põud, liigvesi, ulukid jms) tõttu tekkinud saagikadusid. Seetõttu jääb arvutuslik kahju alati hinnanguliseks.
„Rändlindude poolt tekitatud kahjustusi on võimalik vähendada erinevate ennetusmeetmetega,“ lisas Talvi. Tõhusate ennetusmeetmete rakendamist hüvitatakse samuti keskkonnaameti poolt 50% ulatuses.
Viimastel aastatel on Eesti põllumehed linnukahjude vähendamisel efektiivselt kasutanud gaasipauguteid, linnulasereid jt peletusvahendeid.
