Karusloomakasvataja: loomadesse peab suhtuma armastusega

AS Balti Karusnahk juht Alar Kõre nentis ühte ettevõtte vanimat rebasefarmi tutvustades, et maailmas on nõudlus karusnahkade järele olemas ja tegevusala keelustamisel võivad karusloomakasvandused laieneda kolmandates riikides, kus loomade heaolule erilist tähelepanu ei pöörata.

“Päriskarusnahk kestab 30—50 aastat sõltuvalt sellest, kuidas seda hoida. Kunstkarusnahk muutub tarbetuks mõne aastaga ja looduses see ei kõdune,” viitas Kõre ERR-ile antud intervjuus.

Kasvatusest tekkiv sõnnik ja lihakehad lähevad aga uuesti ringlusse.

Viimaks märkis Kõre, et talitajate armastus loomade vastu on karusloomade kasvatamise lahutamatu osa.

Loomakaitsjad väidavad aga jätkuvalt, et karusloomakasvatus Eestis (ja mujal) ei ole eetiline ning on jõudnud oma õigustatud eluaja lõpusirgele, seda vähemalt arenenud maade põllumajandussektori osana.

"Lõpetame maaelu ausa nime määrimise kuvandiga, justkui oleks karusloomakasvatus maainimese viimane päästerõngas, ilma milleta tühjenevad talud ja saabub üleüldine häving. Vastupidi – just eetilistest aspektidest tehtud valikud ja valikutest sündivad teod on läbi ajaloo olnud märgilise tähendusega tõelise progressi suunas – inimlikkuse suunas," kirjutasid Karin Bachmann ja Mattias Turovski hiljuti Maaleht.ee-s.