Sangaste rukkis on sajanditevanust energiat
Rukkikrahviks nimetatud Friedrich Georg Magnus von Bergi poolt 1875. aastal loodud talirukkisort 'Sangaste' on vanim kasvatatav aretussort Euroopas.
1880. aastal toimunud Pariisi maailmanäitusel omistati 'Sangaste' rukkile kuldmedal, 1893. aasta maailmanäitusel Chicagos aga hõbemedal.
'Sangaste' rukki olulisemad positiivsed omadused on väga hea talvekindlus ja suur tera. Sordiaretuse ning geneetika seisukohalt on olulised ka pikk pea ja tugev kõrs. Lisaks sellele võimaldab hea talve- ja haiguskindlus minimeerida keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist taimehaiguste ja umbrohtude tõrjeks ning seega sobib 'Sangaste' hästi ka maherukki tootmiseks.
Hoolimata positiivsetest omadustest on 'Sangaste' kasvatamine olnud üsna tagasihoidlik, sest võrreldes tänapäevaste rukkisortidega on 'Sangaste' rukkil pika kõrre tõttu suurem lamandumisoht, mis raskendab koristust ning toob kaasa madalama saagikuse.
Selleks, et säilitada Eesti jaoks olulist kultuuripärandit ja geneetilist mitmekesisust, rakendati 2009. aastal esmakordselt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meedet "Kohalikku sorti taimede ('Sangaste' rukis) kasvatamise toetus".
Enne meetme rakendamist kasvatati 'Sangastet' vaid umbes 100 hektaril. Toetust taotleti esimesel aastal väga tagasihoidlikult - seitsme taotleja poolt 303 hektarile. Parimad tulemused saavutati 2012. aastal, mil 44 taotleja poolt taotleti toetust 1046 hektarile. Muudel aastatel jäi toetusalune pind 629-872 hektari vahemikku. 'Sangaste' rukki kasvupind on kogu rukki kasvupinnast olnud kuni 10%.
Kasvatamise toetamine jätkub ka perioodil 2014-2020. Toetatavate kohalikku sorti taimede nimekirja on lisandunud 50 puuvilja- ja marjasorti, kartul 'Ando', põldhernes 'Mehis', põlduba 'Jõgeva' ning valge ristik 'Jõgeva 4'.