OTSE RIIGIKOGUST: Eesti kalakasvandustel on võimsust küll, aga toidulaual laiutab jätkuval põhjamaine importkala
Riigikogu maaelukomisjon kuulas täna Riigikontrolli hiljutist aruannet, kus tõdetakse, et maaeluministeerium on Euroopa Kalandusfondi vahendusel aidanud ettevõtetel rajada nüüdisaegseid tootmishooneid ja võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, kuid kalakasvatamine ei ole suutnud nõudluse ega olemasolevate tootmisvõimsustega sammu pidada.
Kodumaine kalatootmine on kümne aasta (2004–2015) jooksul kasvanud vaid 400 tonni võrra ja eestimaalane sööb jätkuvalt peamiselt põhjamaist importkala.
"Osa investeeringuid jäi tegemata, sest taotlejad ei saanud kaasrahastust. Vahendid jaotati ümber," selgitas maaelukomisjoni esimees Ivari Padar. "Väga paljudel on kogemusi vähevõitu. 2010. aastal tegi kalakasvandustes palju pahandust suvine kuumus, ligi on tikkunud ka kalahaigused."
"Raisatuks seda raha siiski lugeda ei saa. Tunneli lõpus valgus paistab - paljud kalakasvatajad on kogenumad, oma vigadest on õpitud ja küll see kalatoodang kasvama ka hakkab," on Padar optimistlik.
Siiski on Eesti vesiviljeluses puudus korralikest nõuande- ja veterinaarteenistustest. Kalakasvatajad saavad praegu palju abi Põhjamaade spetsialistidelt.
Samas on punase kala konkurentsivõimelise hinnaga turule toomine keeruline, sest sumbas kasvatatud Norra lõhe hind on eestimaisega võrreldes madal. "Pühenduda tuleks teistele kalaliikidele," arvab Ivari Padar.
Täpsemalt saad kõnealusest Riigikontrolli auditist lugeda SIIT.
