Kõige rohkem maad hooldatakse pindalatoetuste abil Lääne-Virumaal
Hilinenud taotlusi saab esitada ja varasemas taotlustes andmeid muuta veel 17. juunini (hilinejatel väheneb summa 1% iga hilinetud tööpäeva kohta, muudatuste puhul vähendamist ei toimu). Eile keskpäevaks oli esitatud kokku 15 541 taotlust.
Kõige rohkem laekus taotlusi Võrumaa kohta, taotlusalust maad on aga kõige rohkem Lääne-Virumaal. Umbes 400 pabertaotluse detailsed andmed on veel sisestamata, sellepärast ei saa rääkida täpsetest andmetest erinevate toetusliikide, hektarite ja loomade osas ning võrrelda tulemusi eelmise aastaga.
2015. a taotlusvoorus esitati kokku 17 365 taotlust, kuid siis toimus samaaegselt ka loomakasvatuse otsetoetuste taotlemine ning osa otsetoetuste taotlejaist liitus hiljem väiketootjate kavaga. Ühtset pindalatoetust, mida taotleb valdav enamus hektaripõhiste toetuste soovijaid, maksti lõpuks 15 068 maakasutajale 929 136 hektari eest.
„Neid numbreid võrreldes võib eeldada, et taotlemine võib tänavu kujuneda ligikaudu samasuguseks nagu oli eelmisel aastal,“ tõdes PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive. „Väga kiiduväärne on e-PRIA kasutajate suur osakaal - eelmisel aastal jäi see veidi alla 70% ja praegu on ligi 87%. Naabritel Lätis läks veelgi paremini, seal esitati tänavu ligi 100% taotlusi elektrooniliselt.“
Käimasoleva taotlusvooru otsetoetuste maksmiseks on eelarves 114,5 mln eurot, maaelu arengukava põllu- ja loomatoetuste jaoks 57,5 mln eurot.
