„Taimekaitsevahendid võivad pritsimisel kaotsi minna mitmel erineval viisil ja põhjusel. Kõige olulisem on valida tõrjetöödeks õige aeg ja sobivad ilmastikuolud. Näiteks selgub uuringust, et kui õhu temperatuur on üle 25 kraadi ja suhteline niiskus alla 60 protsendi, siis pritsimisel väiksemad piisad haihtuvad ning tuule suurema kiiruse korral lendub üle 40 protsendi piiskadest,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep. „Kuid kadusid saab vähendada ka õigeid tehnilisi lahendusi ja pritsi seadistusi kasutades. Pritsimiskadude vähendamine aitaks oluliselt vähendada ka taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid tervise- ja keskkonnariske.“

Uuringu aruandes antakse ülevaade võimalustest pritsimiskadude vähendamiseks. Samuti selgitatakse, milliseid pritsi seadistusi ja tehnilisi võimalusi saab kasutada, et tagada keskkonnasäästlik ning kõige kulutõhusam taimekahjustajate tõrje.

Uuringu teostaja, Eesti Taimekasvatuse Instituudi vaneminsener Jaanus Siimu sõnul on kõige tavalisem kadu taimekaitsevahendi triiv – piiskade sattumine taimekahjustaja asemel pritsimiseks mitte ette nähtud kohta. „Põllumees saab tuulest põhjustatud triivi vähendamiseks kasutada näiteks õhkkardinaga poomiga pritse, triivi vähendavaid pritsi otsakuid, pritsida madalama rõhuga ja suuremate piiskadega,“ ütles Jaanus Siim.

Põllumajandusministri määrus taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemate nõuete kohta sätestab, et töölahuse tugeva õhku hajumise vältimiseks on keelatud taimekaitsevahendit pritsida, kui õhutemperatuur on üle 25°C. Samuti on keelatud taimekaitsevahendit pritsida, kui tuule kiirus on üle 4 m/s, välja arvatud juhul kui seda lubab taimekaitseseadme kasutusjuhend.

Uuring viidi läbi Maaeluministeeriumis koostatud „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013-2017“ raames. Tegevuskava eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat ohtu ja mõju inimese tervisele ning keskkonnale ja soodustada integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamist.