Seadusemuudatus võimaldab loomi siseveekogude ääres karjatada
Maaelukomisjoni esimehe Ivari Padari sõnul toovad veeseadusesse viidud muudatused selguse majja pikka aega lahendamata olnud küsimuses loomade karjatamise kohta siseveekogude ääres olevatel karjamaadel.
„Muudatused tulenesid vajadusest lahendada loomakasvatajate tõstatatud probleemid, mis on seotud loomade karjatamisega veekogude veekaitsevööndis,“ ütles Padar. „Seadusega reguleeritakse loomade karjatamise veekeskkonna kaitsemeetmed ning kehtestatakse karjatamisest teavitamise kord.“
Padar tõi esile ja tunnustas väga põllumeeste ning keskkonnakaitse organisatsioonide ja Keskkonnaministeeriumi head koostööd.
Padar lisas, et seadusemuudatusega jäi veel lahenduseta sõnniku aunastamist ja komposteerimist puudutav probleem. Selle juurde pöördutakse tagasi sügisel.
Veeseaduse muutmisega lahendati mullu vastuvõetud seaduse kitsaskoht, kus mereäärsetel karjamaadel on karjatamine lubatud, aga muude veekogude ääres jäi see küsimus lahendamata.
Pärast veekaitsevööndis karjatamise mõju täiendavat hindamist viidi seadusesse nõuded, mida tuleb loomakasvatajatel veekaitsevööndis karjatamisel järgida.
Keskkonnakomisjoni poolne menetleja Meelis Mälberg märkis, et muudatused viidi seadusesse koostöös keskkonnaministeeriumiga arvestades nii loomakasvatajate kui ka maaeluministeeriumi ja maaelukomisjoni seisukohti.
Seadusega võetakse üle ELi põhjaveedirektiivi muudatused, mis täpsustavad põhjaveekogumitega seotud teabe esitamist veemajanduskavades. Seaduse kohaselt tuleb veemajanduskavas hakata esitama infot iga saasteainesisalduse ületamise kohta. Tänu täpsustatud andmetele saab võrrelda liikmesriikide põhjaveekogumite seisundit, ühtlustada saasteainesisalduse hindamise metoodikaid ning planeerida täpsemaid tegevusi põhjavee kaitsmiseks. Veemajanduskavasid vaatab riik üle iga kuue aasta tagant.
