Heina ja silo tegemisel tuleb rohus elavaid looma- ja linnupoegi säästa
Põllumehed on juba ligi kaks kuud varunud haljassööta ja silo. Nüüd on alanud ka igasuvine heinategu. Samaaegselt põllumajandusloomadele sööda varumisega on paljudel rohumaadega seotud lindudel ja loomadel poegade kasvamise aeg, mistõttu on suurenenud loomapoegade ja põllumajandustehnika kokkupõrgete võimalused. Keskkonnaamet paneb põllumeestele südamele, et tööde tegemisel arvestataks heinamaadel ettetulevate linnu- ja loomapoegadega.
„Eesti niidetavatel aladel pesitsevad mitmed üha haruldasemaks muutuvad linnuliigid, näiteks rukkirääk, suurkoovitaja ja nurmkana. Majandatavatele rohumaadele satuvad sageli ka metskitse- ja halljänese pojad. Põlluharija peaks olema heinateol hoolikas ning soovitavalt niitma maa-ala servast-serva või keskelt-lahku meetodil. Selline tegutsemisviis võimaldab vähemalt osaliselt lindudel ja loomadel masinate eest taanduda ning säästab seeläbi põllumajandusmaadele eriomast elusloodust,“ juhtis tähelepanu keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
„Eesti on väga rikas ja mitmekesine maa, kus looduslikud metsad ja sood vahelduvad põllumajandus- ja talumaastikuga. Elurikkuse hoidmise seisukohalt on väga olulised erinevad traditsiooniliselt majandatavad poollooduslikud kooslused nagu niidud, puisniidud ja looduslikud karjamaad. Nende alade loodusväärtuste hoidmisel on võimalus kaasa aidata igal põllumehel,“ sõnas Talvi.
Keskkonnaamet väärtustab Eesti traditsioonilisi maastikke ning peab oluliseks head koostööd põllumeeste ja kõigi teiste loodust hindavate osapooltega.
