Kliima soojenemine tekitab surmavat neeruhaigust
Saladuslik ja surmav neeruhaigus on Kesk-Ameerikas suhkruroopõldudel töötavaid töölisi kimbutanud juba aastakümneid. Viimase 20 aasta jooksul on sellesse surnud umbes 20 000 inimest ja haigestumine üha kasvab.
Algselt arvati epideemia olevat põhjustatud kemikaalidest, konkreetsemalt pestitsiididest, mida rookasvandustest kasutatakse. Kuid selle teooria vastu rääkis asjaolu, et haigestusid ainult mereäärsete suhkrurookasvanduste töötajad. Mägede jalamitel asuvates kasvandustes haigust ei täheldatud, kirjutab The Guardian.
Hiljutine uuring tõi aga päevavalgele, et süüdi on raske töö kuumas kliimas ja madalal maal - töötajate organismis tekib vedelikupuudus, mis paneb nende neerudele nii suure koormuse, et need kahjustuvad pöördumatult.
Samasuguse neeruhaiguse levimist on farmitööliste hulgas täheldatud ka teistes kuuma kliimaga paikades - Sri Lankal, Egiptuses, Indias. Kui globaalne temperatuur tõuseb ning kuumalained aina sagedasemaks ja intensiivsemaks muutuvad, ennustatakse kõnealuse neerukahjustuse leviku kasvu, kirjutatakse ajakirjas Clinical Journal of the American Society of Nephrology.
Kliimamuutus kasvatab ka neerukivihaigete hulka. Seegi haigus on seotud vedelikupuudusega. USA-s on neerukivide esinemissagedus kuumemates piirkondades poole võrra suurem kui jahedas põhjas.
Neerukivitõve diagnoositakse alates 1970ndate lõpust, mil kliima soojenema hakkas, üha sagedamini, eriti suvel. Arvatakse sedagi, et kõrge neerukivide riski tsoon liigub järjest enam lõunast põhja poole.
