Miks Eesti randades leidub nii vähe merevaiku?

Akadeemik Tarmo Soomere ja teised mereuurijad on saanud jälile põhjusele, miks Eestis on seda kallist loodusvara vähem kui lõunanaabritel. Süüdi on Leedust lähtuva hoovuse iseloom.

Läänemere lained said teadlastele enam-vähem selgeks alles eelmisel aastakümnel, mil selgus siin puhuvate tormituulte mõneti ebatavaline muster. Teadlased suutsid lahti muukida protsessid, mis toimuvad Läänemere kõige pikemas, ligi 700 kilomeetrini ulatuvas ühendatud rannasetete süsteemis Kaliningradist Pärnuni. Kui varem arvati, et seal liigub rannaliiv valdavalt vastupäeva, seega aina meie poole, siis tegelikult on seal paar-kolm nähtamatut barjääri, millest setted pääsevad mööda vaid erandjuhtudel. Just nende olemasolu on ilmne põhjus, miks merevaik on meie kandis väga haruldane.