Lihtne ja tõhus aretusvahend lehmade karjaspüsivuse parandamiseks

Piimakarjakasvatuse majanduslikult kriitilisele olukorrale vaatamata pole paljud tootjad käegalöömise meeleolus, vaid otsivad võimalusi oma karjamajanduse jätkusuutlikkuse parandamiseks, kirjutab Jõudliskontrolli Sõnumites Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i IT-osakonna geneetilise hindamise juht Mart Uba.

Üheks murekohaks meie karjades on lehmade lühike tootlik aeg ehk karjaspüsivus.

Praagitud lehmade keskmine tootlik aeg oli aastatel 2011 kuni 2015 enam-vähem stabiilselt 38 kalendrikuud EPK karjades ja 34 kalendrikuud EHF karjades, seejuures 2015. a vastavad numbrid olid (majanduslikust olukorrast tingituna) veel ühe kuu võrra madalamad

Tegelikult on karjaspüsivuse madalseis kestnud juba 2008. aastast, olles siis ainult ühe kalendrikuu võrra pikem esitatud keskmisest.

Kas tootjal on võimalus täiendavaid kulutusi tegemata väljakujunenud olukorda muuta? On küll.

Positiivse muutuse saamiseks tuleb kasutada järgmist lihtsat “retsepti”:

• oma karjale seemenduspulle valides kasutada ainult neid, kellel on positiivne LTI (ehk LTI on suurem kui 100);
• lehmikute hulgast oma karjale täiendust valides eelistada neid, kelle isal on positiivne LTI (sest ainuüksi viimase kolme aasta jooksul on tehtud ~160 000 seemendust pullidega, kelle LTI ei ole positiivne ehk on 100 ja väiksem).

Lehmade tootliku aja pikkus on suure varieeruvusega nii karjade vahel kui iga karja siseselt, ka tipptoodanguga karjades. Erinev on söötmise ja pidamise tase ning karjas kasutatud seemenduspullide valim.

Sarnane on aga tulemus, kui analüüs teha konkreetse karja andmetel: iga analüüsitud karja puhul on positiivse LTIga pullide praagitud tütarde keskmine tootlik aeg ja eluajatoodang võrdlusgrupi vastavast näitajast suurem. Sõltuvalt karjast varieerus keskmise tootliku aja erinevus +4 kuust kuni +17 kuuni ja eluaja piimatoodangu erinevus ~+3000 kg-st ~+11000 kg-ni.

Mis on LTI ja kuidas seda arvutada, seda loe SIIT.