Veised praegu Türki ei sõida

Segane poliitiline olukord Türgis tõmbab pidurid peale Eesti loomaekspordile, mis tõi varem veisekasvatajatele suurt tulu. Veisekasvatajad loodavad, et olukord siiski stabiliseerub.

Olukorra on segaseks muutnud määramatus seadustes, Türgis kehtima hakanud uued tollimaksud ja elusloomade kallis transport. Nimelt on Türgi farmerid ostnud Eestist suurel hulgal tõuloomi – nii nuumapulle kui piimalehmade tiineid mullikaid – riigi dotatsiooniga.

„Türgis vaadatakse dotatsioonid igal aastal üle,“ selgitab loomaekspordi Eesti-poolne korraldaja, tõuloomakasvatajate ühistu juht Tanel Bulitko. „Praegu riik seda ilmselt poliitilise olukorra tõttu teinud ei ole ja eksport Türki seisab.“

Halvaks teeb olukorra see, et paljud pullid saavutavadki sügiseks just 300 kilose kaalu. Kui neid ei saa realiseerida, kasvavad nad üle.

Kuigi kuni 300 kilo kaaluvate nuumapullide eksport seisab, teatab lihaveisekasvatajate seltsi juht Aldo Vaan, et praegu soovivad türklased osta tapapulle ehk siis vanemaid loomi, kes kaaluvad üle 600 kilo.
„Kui teaks täpsemalt, kui ulatuslik see huvi on, olekski võib-olla mõistlik pullid siin täis kasvatada,“ kaalutleb ka Bulitko.

Elusloomade ekspordi on muutnud ebakindlaks ka juulis Türgis kehtima hakanud kõrgemad tollimaksud, mis kerkisid 60 protsendini. Selle peavad farmerid, kes looma osta tahavad, kinni maksma, ja siis läheb hind liiga kalliks.

Kui kohapeal tehakse riigifirma, mis hakkab veiseid ostma hanke korras, saab loomi Türki sisse tuua ilma tollimaksuta. Selle loomine aga venib. “Nii nagu praegu erafirmad või loomapidajad otse ostsid enam pulle osta ei saa,” selgitab Bulitko.

“Me loodame siiski kontakti saada, et eksport taas käima läheks,“ loodab Aldo Vaan. „Eelmisel aastal umbes sel ajal hakkas juba eksport peale sinnapoole, aga momendil on vaikus.”