Eesti seakasvatajad jäid pika ninaga: euroeksperdid nendega kohtuda ei tahtnud
Eesti Seakasvatajate Liidu juhatuse esimehe Urmas Lahe sõnul keeldusid Euroopa Komisjoni veterinaareksperdid kohtumast Eesti seakasvatajatega-.
Euroopa Komisjoni veterinaareksperdid külastavad Eestit 16.-19. augustil ning kolme päeva jooksul pidid nad kohtuma kõigi seakatku tõrjes osalevate ametkondadega sh ka seakasvatajate esindajatega.
„See on väga ükskõikne suhtumine seakasvatuse probleemidele ning paneb imestama, et Euroopa Komisjoni kõrgetasemelised eksperdid ei soostu kohtuma kõikide osapooltega, et ühiselt analüüsida seakatku tõkestamise võimalusi ja leida lahendused olukorra leevendamiseks,“ leidis Urmas Laht.
Seakasvatajad oldi ekspertidega kohtumiseks välja töötanud omapoolsed ettepanekud, mida sooviti ekspertidega arutada:
1. Kuna Eesti on e-riik, siis on suuremad farmerid paigaldanud juba mõned aastad tagasi oma farmidesse videojälgimis süsteemid, mille abil saab farmis toimuvat jälgida nii reaalajas kui ka salvestatuna arvuti vahendusel kõikjal maailmas. Tänapäeval saab sellele probleemile läheneda teisiti kui 30 aastat tagasi. Nüüd on juba kindlaks tehtud, et sigade Aafrika katk ei liikunud farmist farmi, vaid metsast farmi.
Seega tuleb tsoneeringud üle vaadata ning need farmid, kellel on enda videosüsteem, sealt välja arvata või kitsendusi leevendada.
2. Tööstuse piirang miinimum 80 kraadise kuumtöötlemise osas tuleks lõpetada. Reaalsus on see, et seakasvatajad ei realiseeri oma piirangutsooni loomi, sest kulud jäävad töötlejate kanda. See pealtnäha lihtne nõue on tõeline probleemipundar. Kaasaegses lihatööstuses on toodete tehnoloogia täpselt paigas ja seda enamasti 72 kraadi juures. Temperatuuri ei saa lihtsalt juurde keerata nagu kodus köögiahju ees. Tulemuseks on vähenenud väljatulekud ehk suur lihakulu, suurenev energia- ja tööjõukulu ning tehnoloogilised probleemid. Paljusid tooteid polegi võimalik kõrgemal temperatuuril toota.
„Ootasime veterinaarekspertidega kohtumiselt nende poolseid ettepanekuid sigade Aafrika katkuga võitlemisel ning selgitusi Eestis 2. ja 3. tsooni ebaproportsionaalselt suure ala rakendamise osas. Samuti kutsume üles Eesti Vabariigi valitsust uuesti kutsuma Eestisse vastava valdkonna eksperte, et saaksime nendega siiski kohtuda ning antud teemasid arutada,“ lisas Laht.
