Minister Kruuse: põllumeeste toetamine üleminekutoetusega on ebaefektiivne

Maaeluminister Urmas Kruuse selgitab, miks riik ei taha enam maksta põllumeestele nn top-up´i ehk üleminekutoetusi, mis on siseriiklik lisamakse Euroopa Liidust saadavatele põllumajandustoetustele.

Põllumeeste jaoks on juba mitmendat aastat olnud teemaks riigipoolse abi (nn top-up) ehk üleminekutoetuste maksmine, mida pole juba mitut aastat tehtud. Teised riigid maksavad oma põllumeestele, Eesti aga mitte. Kas ja kuidas plaanitakse 2017. aasta eelarvest põllumeestele üleminekutoetusi maksta?

Maaeluministeerium on üleminekutoetuste maksmist viimastel aastatel järjepidevalt taotlenud, kuid eelarveliste vahendite vähesuse tõttu pole seda viimastel aastatel makstud.

Küll tuleb märkida, et mida aasta edasi, seda ebaefektiivsemaks muutub põllumajandussektori toetamine üleminekutoetuste kaudu, sest toetusõiguse aluseks on ajaloolised tootmisreferentsid.

Näiteks saab üleminekutoetust maksta piimatootjatele 31. märtsi 2007. aasta seisuga määratud piima tootmiskvoodi alusel. Selle alusel läheks ca 20% toetusest neile toetusõiguste omanikele, kelle arvel ei ole enam ühtegi piimalehma ehk nad on tootmise lõpetanud.

Sarnane olukord on ka näiteks põllukultuuri ja heinaseemne osas, kus toetusõiguste on aluseks 2006. aasta kasvupinnad.

Kuna tegemist on üleminekuperioodiks kavandatud toetusega, pole lubatud selle toetuse põhinõudeid muuta. Toetuste puhul peame praegu lähtuma põllumajandussektori tänasest olukorrast ja piiratud eelarvevahendite juures toetama võimalikult täpselt kõige raskemas olukorras olevaid sektoreid.

Oleme teinud raskustes sektorite olukorra parandamiseks alates 2017. aastast muudatusi ka otsetoetuste maksmisel selliselt, et üle 90% piimakarjadest hakkavad saama praegusest suuremat toetust. Kuni 100 piimalehmaga farmidele makstav toetus piimalehma kohta kasvab praeguselt 100 eurolt 200 euroni. 101-400 piimalehmaga farmidele praegu toetust ei maksta, kuid alates 2017. aastast hakatakse maksma 100 eurot piimalehma kohta. 31.12.2015 referentsi järgi puudutab toetus 96% Eesti piimakarjadest.

Eelarveläbirääkimised praegu veel käivad ja lõplikud otsused selguvad hilissügiseks. Küll on järgmiseks aastaks eelarvesse planeeritud 4,6 miljonit eurot toetusraha raskustes sektoritele, samuti vaadatakse veel selle aasta lõpuks riigieelarvelised vahendid üle.

Samuti on tulnud Euroopa Liit välja üle-Euroopalise toetuspaketiga, millest 8,081 miljonit eurot on eraldatud Eestile. Toetus on eelkõige suunatud piimatootjatele. EL tasemel arutati asjakohast rakendusmäärust 25. augustil, Eesti peab oma skeemi välja töötama hiljemalt oktoobri jooksul.

Kas maaeluministeeriumi allasutusi võib 2017. aastal oodata eelarve kärpimine, või muud muudatused? Kui, siis millised?

Maaeluministeeriumi ja valitsemisala asutustes on 2017. aasta majandamiskulude 3% vähendus v.a. muuseumite majandamiskulud.

Kuidas üldine strateegia ette näeb – kas maaelu toetatakse rohkem kui mullu?

Tuleva aasta eelarvesse on planeeritud maaelu-, põllumajandus- ja kalandustoetusi kokku 333,7 miljonit eurot, mullu oli see 307,8 miljonit eurot. Seega kasvab toetustele kuluv raha 8,4%.