Hellema talu peremees: Rõõm on see, kui kogu vilja põllult kätte saan
Sügis on teraviljakasvatajatele väga töine aeg. Hellema talu peremees Ivo Eenpalu valiti tänavu Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt parimaks taimekasvajaks. Vaatamata kiiretele aegadele leidis Eenpalu aega rääkida põllumehe muredest ja rõõmudest
Hellema talu peremehel Ivo Eenpalul on maad kolmes omavalitsuses: Rae, Jõelähtme ja Raasiku vallas. Tänavu on ta kokku külvanud 870 hektari jagu. Teravilja ja rapsi kõrval leiab tema põldudelt veel hernest. “Hernes on natukene riskantne kultuur, seda ma tavaliselt rohkem ei pane kui 40–60 hektarit,” räägib Eenpalu, kellega ma olen tulnud vestlema Aruküla lähistele, kus ta paari päeva pärast hakkab põllult nisu korjama.
Viljakoristamise tõttu on igal teravilja kasvatajal käsil praegu väga töised päevad. Eenpalu tahab septembri lõpuks saada enda põllud viljast puhtaks. Arvutuste järgi peaks peremehel töötunde kuu kohta kogunema 300–350. Abikätena on tal palgal veel neli inimest. “Maa puhtaks saamine sõltub ilmast. Nisuga saame ühele poole sellel nädalal, suvirapsiga aga läheb kuu lõpuni,” usub Eenpalu.
Pärast saagi koristust tuleb tegelda müügiga, ning kui masinad hooaja järel hooldatud, saab detsembris rahulikumalt võtta ja aasta kokkuvõtteid teha.
Mis on siis teravilja kasvatajate viimase aja rõõmud ja mured? Eenpalu jutt tüürib ikka saagi juurde. Võrreldes eelmise aastaga – mis oli paljudele rekordite lähedaselt hea – on olnud tänavu muresid. “Suurim rõõm on see, kui ma kogu vilja põllult kätte saan. Vahepeal, kui augustis suured vihmad olid, oli tõsine oht, et seda ei juhtu,” meenutab Eenpalu enda kartusi.
Põllud on vihmade tõttu pehmed. Paar nädalat tagasi jäi Eenpalu kombain Case IH 7230 põldu kinni ning seda tuli välja tõmmata. Kuid üldiselt on kombain, millel on esirataste asemel roomikud, hõlbustanud tööd pehmel pinnasel.
Kuid selle aasta heitlik ilm ei mõjuta ainult käimasolevaid koristustöid. Lisaks augustikuu vihmadele oli kevadel põud ja detsembris lumeta külm ilm – kõik see on oma sügava jälje jätnud. “Sellel aastal jääb taliviljade külvimaht oluliselt väiksemaks. Augustikuus sai läbi talirapsi optimaalne külviaeg ja selleks hetkeks nendele põldudele, kuhu ma tahtsin külvata, ei olnud võimalik külvata, sest need olid täiesti tümad. Ja nüüd on õige aeg juba möödas,” nendib Eenpalu.
Vihmade tõttu on Eenpalul mõned põllud veel nii hullus olukorras, et arvatavasti ei õnnestu ka talinisu maha panna. Seetõttu on kevadel oodata suuremat töömahtu, see omakorda avaldab mõju järgmise aasta keskmisele saagile.
