Veterinaareksperdid: Uurimata metssigu ei tohi metsast välja viia
„Missioonil osalenud eksperdid juhivad tähelepanu, et väga suurt riski viiruse levikul kujutab kütitud metssigade transportimine ja hoiustamine jahimeeste kodudes. Kuna iga kütitud metssiga on potentsiaalselt nakkusohtlik, ei tohiks ekspertide hinnangul ühtegi metssearümpa enne negatiivse uurimistulemuse saabumist metsast välja viia,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Eesti Jahimeeste Seltsi andmeil on kütitud ulukite hoiustamiseks ja käitlemiseks sobivad tingimused olemas ligikaudu kolmandikul jahiseltsidest. Seakatku tõrjumiseks vajaliku bioohutuse tagamiseks on oluline leida täiendavaid võimalusi liha hoiu- ja käitlemistingimuste parandamiseks ka nendes jahipiirkondades, kus nõuetele vastavad jahimajad puuduvad.“
Veterinaar- ja Toiduamet on seakatku tõrjeprogrammi raames aidanud varustada jahiseltse külmkappide ja konteineritega ja neid on plaanis lähitulevikus juurde tellida. „Liha käitlemistingimuste parandamisel on oluline roll jahiorganisatsioonidel endal, aga kindlasti tuleks üle vaadata ka riigipoolsed, ennekõike näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusvõimalused,“ lisas Kalda.
Soovitused seakatku tõrjumiseks:
- Tõrjemeetmete tõhususe hindamiseks tuleb kõigi tõrjes osalevate ametkondade kogutavad andmed tuleb koondada ja ühtlustada ning analüüsida neid väikseima üksuse (vald, jahipiirkond) tasemel;
- Iga loomatervishoiualase kõrvalekalde puhul seafarmis tuleb kahtlustada alati esmalt sigade Aafrika katku ja uurida sigu seakatku välistamiseks;
- Parandada bioohutust jahipidamisel – kütitud metssiga ei tohi metsast välja viia enne negatiivse uurimistulemuse saabumist. Igal jahiseltsil peaks olema koht kütitud metssigade hoiustamiseks ja jahimajades nõuetele vastavad hoiutingimused. Jahipiirkondades, kus jahimajad puuduvad, peaksid olema ajutised hoiukohad, mida on võimalik puhastada ja desinfitseerida;
- Jahipidamisel tuleb vältida nakkuse levikut transpordivahendite ja jahivarustusega.