Seisukohad maisi osas muutuvad iga aastaga
Päev enne, kui silokombainid maisipõldu sõitsid, kutsusid Põlva Agro, Syngenta ja Scandagra spetsialistid Eesti looma- ja taimekasvatusrahva kokku, et ilusat katsepõldu näidata ning lahti rääkida, mis põllul hooaja jooksul tehtud sai. Huvilisi kogunes 70 ümber.
Maisikatse käis juba teist aastat ja firmad võrdlesid kolme sorti: ’Nordicstar’, ’Feeditop’ ning ’Drim’.
Kasvunäitajate poolest osutus mullu parimaks ’Nordicstar’, kuid tõlvikute protsent ja haljasmass oli parem sordil ’Drim’. Viimas kasvuaeg on pikem ja FAO 200, nii et kui sügis seda soosib, siis tulevadki head tulemused. Kiirema kasvuajaga on ’Nordicstar’, mille FAO on 180.
Katsepõldu väetati lahkelt
Maisipõllul polnud väetise ega lägaga koonerdatud. Sõnnikut anti kokku 70 t/ha, väetist anti nii külvi alla kui ka pärast, kasvuaja jooksul kokku neli korda.
„Eelkõige vajab mais lämmastikku, ent tasakaalus sellega ka kaaliumit ning fosforit. Viimast eelkõige kasvu algul, kuid omastatav on see vaid sooja ilmaga,“ selgitas Yara Baltikumi agronoom Agnesa Pinka. „Mikroelementidest aga tsinki ja väävlit.“
Üks kasutatavamad väetisi on tema sõnul NPK 7:20:28, mida maailmas tuntaksegi nimetuse all Yara Mila Maiz. Seda anti koos külviga 350 kg/ha. Kuu aega pärast külvi lisati 250 kg/ha Axani. leheväetised segati paagisegusse.
Kui mõned aastad tagasi prooviti külvata mais maha võimalikult vara, et ta ikka võimalikult palju kasvuaega saaks, siis nüüd on jõutud järelduseni, et seda ei tasu alla kaheksa kraadisesse mulda panna. Nii oli katsepõllu külviaeg 19. mail.
Ilmselt käis mingi öökülm siiski üle - Scandagra nõustaja Tiiu Annuki sõnul viitavad külmastressile lisavõrsed ning n.ö ebatõlvikud, kus ühest pesast kasvab neid välja kolm.
Esimest öökülma pole vaja oodata
Kui mõne aasta eest levis seisukoht, et maisi tuleb koristada võimalikult kohe pärast esimest öökülma, siis Alttech Eesti juhataja ja söötmisnõustaja Pilleriin Puskar väitis, et nii see pole. Kui maisi tera on muljumiseks sobiva kõvadusega ning n.ö suhkrujoon (tärklisejoon) õiges kohas, tuleb kohe ka põllule minna.
„Külmumine tapab osa taimest ära ja need osad hakkavad roiskuma. Kui roiskunud osad silosse sattuvad, tekitavad nad vale käärimise, võihappeid, arenevad mükotoksiinid…,“ loetles Puskar võimalikke riske.
Vaidlusteemaks on viimastel aastatel olnud ka niitmise kõrgus. On nimelt arvatud, et just varre juurelähedasemas osas on haljasmassi kõige suurem tärklisesisaldus.
Puskar ütles, et kindlaid andmeid tal selle kohta pole. Samas sisaldab vars aga ka kõige rohkem ligniini, mis ei seedu, nii et kokkuvõttes pole väga madala niitmise efekt kuigi suur. Küll suurendab see silo mulla ja sodiga saastumise riski. „Hea kuiva ilmaga 25 cm, märjaga 30 ja rohkem,“ ütles Puskar niitmiskõrguse kohta.
Ta tõi välja ka selle, et kui võtta põhiratsiooni maisisilo, tuleb muuta ka rohusilo tootmist. Maisisilo annab palju energiat ja kui sinna juurde sööta peamiselt kõrrelistest rohttaimedest valmistatud rohusilo, võib ratsiooni energia ja proteiini tasakaal paigast ära minna. Selline olukord tekitab lehmal ainevahetushaigusi.
„Taas peaks hakkama rohkem vaatama proteiinirikaste rohusöötade – ristiku ja lutserni - poole,“ soovitab Puskar.
Tärklis kätte ka lehtedest
Silopäeva kuulasid suure huviga ka kaks nimekaimu ja suure ettevõtte eestvedajat – Väätsa Agro juhataja Margus Muld ning Voore Farmi taimekasvatusjuht Margus Lepp.
Väätsa Agro pole pikemat aega maisi kasvatanud. Järgmisel aastal on see plaanis, kuna loomad tahavad ju head sööta.
Umbes viie aasta eest polnud ka Voore Farmis maisipõldu, nüüd on Lepp aga selle veendunud pooldaja. Ka tema juures on eelmisel ning üle-eelmisel aastal tehtud maisikatseid ja –päevi.
Lepp ütles, et tema valib maisisorte praktiliselt ainult FAO järgi ning et see on end õigustanud. Ka tänavu on Voore Farmi maisipõllud juba jaanipäevast peale olnud ühed Eesti võimsamad ja Lepp on nende üle õigustatult uhke.
Voore Farmis aga polnud õppepäeva toimumise ajal maisikoristus veel alanud. „Tahaks küll juba põllule minna, mais on siloküps, aga ootame valtse,“ põhjendas Lepp.
Nimelt on neil kaks maisiheedriga silokombaini, Claasi ja John Deere’i oma. John Deere’il on selline võimalus, et seal saab valtse vahetada. Praegu oodataksegi paremaid valtse. „Tahame heksli pikemaks jätta ning valtsidega ka lehed paremini ära muljuda, et neist võimalikult palju kasulikke aineid kätte saada,“ selgitas agronoom.
Tähelepanekuid maisikasvatusest
- Mais kasvab paremini raskematel liivsavimuldadel
- Maisiseeme hakkab paremini idanema mullas, kus sooja üle 8 kraadi
- Vajalik on kasvuaegne väetamine
- Kiirekasvulised sordid sobivad Eestisse paremini
- Maisil pole Eesti tingimustes olulisi haigusi
- Tärklisesisaldus võib olla väga varieeruv
- Kahju võivad teha metssead, linnud ja traatussid
Allikas: ETKI Kuusiku katsekeskus
Pikemalt saab maisikatsest lugeda järgmise kuu Maamajandusest
