Ville Pak: oleme suurimad köögiviljakasvatajad
“Porgandist on meil võetud kümmekond hektarit, kapsast 15 hektarit, nüüd õige köögiviljakoristus pihta hakkabki,” rääkis Kadarbiku Köögivilja OÜ tootmisjuht Ville Pak. Ta lisas, et tänavune saak on hea, aga kvaliteet selgub alles koristuse käigus. Kuna tänavune suvi oli märg ja külm, on porgand vesistes tingimustes kasvanud ja vajaks rohkem päikest.
“Oleme kindlasti suurimad porgandi- ja kapsakasvatajad, pool meie toodangust läheb töötlemisse, pool müügiks. Müüme kõigis kaubakettides ja saadame oma tooteid ka Lätti, Leetu, Soome,” tõi Pak esile.
Lisaks porgandile ja valgele peakapsale kasvab tänavu põldudel veel lillkapsas, hiina kapsas, spargelkapsas, peet, kaalikas. Viljavahelduseks kasvatatakse nisu ja otra, mis müüakse Scandagrale ja Baltic Agrole.
“Ainult kombaini ja külviku pidin juurde soetama, muu masinapark on mul olemas,” ei näe köögiviljakasvataja probleemi selles, et nüüd ka teravili põldudel kasvab.
Tegutsevad kogu perega
Ville Pak on kuulsast Kadarbiku köögiviljakasvatajate dünastiast. Kogu Pakide pere – Ants ja Siiri koos poegade Ville ja Veiko ning nende abikaasadega – töötavad ühises pereettevõttes, aastakümnetega on Kadarbiku kaubamärk tõusnud meie köögiviljamaailmas üheks tuntumaks.
Soomes põllumajanduskooli lõpetanud Ville Pak tuli põllumajandusse 1993. aastal. 2004. aastal jõuti 300 hektari köögiviljani ja kasvatati 22 eri kultuuri.
“Praegu kasvab meil hoopis vähem kultuure ja kasvu eriti pole, sest meid piirab köögiviljamaa nappus,” rääkis Ville Pak.
“See oli jube töö,” on talu algusaegu meenutanud Ants Pak – ise pead kasvatama, ise müüma, ise kõik turud läbi käima kuni Leningradini välja.
Aastakümnetega on põllumaade kasutamine tunduvalt laienenud.
“Kõige kaugemad põllud on praegu Kiilis, Nissis, Vasalemma külje all. Kohapeal on maapuudus väga suur, oleme ju Tallinna külje all ja kvaliteetseid maid on väga vähe,” selgitas Ville Pak.
Köögivili raske põllutööga
Pereettevõtte omanduses on Ääsmäe kompleks, see on ehitatud-renoveeritud kaasaegseks töötlemis- ja ladustamiskeskuseks. Aastas töödeldakse siin üle miljoni liitri mahlu nii omakasvatatud köögiviljadest kui ka imporditud segudest.
Viimatine suurem investeering oli tootmishoone rekonstrueerimine PRIA abiga ligi miljoni euro eest. Ettevõte kasutab kõrgtehnoloogiat. Nii suudetakse hiljaaegu ehitatud külmlaos temperatuuri, niiskust, külmutusseadmete tööd interneti teel reguleerides hoida aiavilja õigetes säilitamistingimustes kuni järgmise suveni.
“Hobi korras kasvatavad eestlased kõike, aga põhitööna on kasvatajaid väga väheks jäänud,” tõdes Ville Pak. Avamaa köögiviljakasvatus on töömahukas keeruline valdkond, kus palju sõltub ka ilmastikust. Laienemast takistab turu väiksus, sest odav importvili surub peale.
“Eesti tootjad suudaksid sajaprotsendiliselt varustada oma rahva nii porgandi, peedi, kapsa kui kartuliga, aga ei saa, sest meil tuleb konkureerida odava sisseveetava köögiviljaga,” selgitas Pak. Ta tõi näiteks Soome, kus samade kuludega toodetud porgandi hind on 1 euro/kg, aga Eestis 30 senti/kg. Samal ajal ei suuda meie köögiviljakasvataja kolm korda odavamalt toota. Kõrgemat hinda ka ei saa küsida, sest siis veetakse odavam porgand Lätist sisse.
Et turul püsida, on pere aastatega oluliselt mahtu kasvatanud ja omatöödeldud mahlade-smuutidega turgu juurde võidelnud, on investeeritud uutesse tehnoloogiatesse ja seadmetesse.
“Köögiviljakasvatus pole kullakaevamine, see on raske töö, aga muud me ei oska teha,” ütles Ville Pak.