Lembit Paal: meie ei virise, vaid tegutseme
Tänavu presidendilt Valgetähe teenetemärgi pälvinud Lembit Paal peab Jõgevamaal tuhandepealist piimakarja, taastab Pajusi vallas ajalooväärtusega hooneid ja edendab külaelu.
Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllu-majandus-Kaubanduskoda (EPKK) juba 16. korda.
Konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.
Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maaelu silmapaistva edendamise eest.
Konkursi võitja saab ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. “Külvaja” kuju võitis 1928. aastal Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal.
“Meie majapidamine on nagu suur talu, kus tuleb kõike teha. Kui vaja, sorteerid loomi, lõikad metsa või ehitad karjaaedu. Rakendame inimesi paindlikult, vastavalt nende võimetele,” teatas Lembit Paal, kes annab Pajusi vallas tööd 43 inimesele.
Laia haardega põllumehel on firma kontori seinal suur kaart, kust ta kujukalt näitab, kus koplis on noorkari, kus lihaveised ja kuidas jooksevad tema hallatava maa piirid.
See mees mõtleb suurelt, enne kui midagi tegema hakkab. Mille ette võtab, viib perfektselt lõpuni.
Paal juhib ainuomanikuna Pajusi ABFi ja majandab firmadega OÜ Pajusi Mahetootmine ja Pajusi Lihaveise Kasvatuse OÜ, kus omanikena on kaasatud ka Lembitu tütar ja poeg.
Töö käib kui kellavärk
“Meie ettevõtte on kui kell. On suuremaid-väiksemaid hammasrattaid ja mina olen võib-olla see vedruke, kes natuke tagant keerutab, et kell ikka õiget aega näitaks,” iseloomustas Lembit Paal oma ettevõtet. Valla suurim tööandja rõhutas: “Meil on meeskonnatöö, on mõttekaaslased, mina üksi ei tee siin midagi.”
EPAst agronoomi diplomi saanud Lembit Paal tuli Pajusi kolhoosi peaagronoomiks 1980. aastate lõpul. 1993. aasta kevadel asutati kolhoosi ühe osakonna erastamisel aktsiaselts Pajusi ABF. Paal meenutas, et kolhoosi baasil moodustatud kolmest ettevõttest on nemad ainsana püsima jäänud. Aegade jooksul peeti firmas sigu, kasvatati kartuleid, praegu on spetsialiseerutud ainult piimatootmisele.
2001. aastal osteti Kalana suurfarm, mis oli väga halvas seisukorras. Alates 2012. aastast asuti järjest vanu laudahooneid rekonstrueerima, ühtaegu laiendati maad ja suurendati piimakarja. 2012. aasta lõpus valminud uuendatud Kalana farmikompleksis peetakse praegu üle tuhande lüpsilehma.
Firmajuht selgitas, et viimase nelja aastaga on AS Pajusi ABFi ja temaga seotud ettevõtetesse kokku investeeritud 9,6 mln eurot koos toetustega.
Praeguseks on kõik Pajusi ABFi omandis olevad farmihooned kas rekonstrueeritud või uusehitised.
“Kõik meie lüpsilaudad on soojustatud. Ehituslikust maksumusest tähtsam oli meile eelkõige loomade ja nendega tegelevate inimeste heaolu,” selgitas Paal.
Lehmi lüpstakse 2 × 16 kalasaba-lüpsiplatsil ja holsteini tõugu lehmade keskmine piimatoodang on üle 9000 kg lehma kohta. Paal leiab, et peale töötulemuste on väga oluline ka ettevõtte üldine heakord. Kõigi tootmishoonete ümbrus on suurepärases korras.
Ettevõte piirneb suures osas Põltsamaa jõega, mille kalda-alad on tihti üle ujutatud ja seetõttu tavatootmiseks sobimatud. Sellest tulenevalt otsustati 2009. aastal luua Pajusi Mahetootmise OÜ, mis kasvatab ligi paarisadat lihaveist.
“Meie eesmärk oligi võtta mõned lihaloomad, kes hooldaksid neid muidu kasutuna seisvaid rohumaid. Peale karjatamise oleme viimasel paaril aastal suurt tähelepanu pööranud lihaloomade tõuaretusele, et oleks võimalik tõumullikaid ka müüa.”
Tänavu on firmal teravilja all 860 ha maad. Teravilja ja maisi, mis on 300 ha-l, kasvatatakse eelkõige oma loomadele söödaks.
“Kui tavaliselt pole liigniiskus meie paestel maadel probleemiks, siis sel aastal on osa põlde tugevate vihmasadude tagajärjel nii pehmeks läinud, et koristada tuleb valikuliselt kõrgemate kohtade pealt,” rääkis Paal.
Piima müüb Paal TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu ja TÜ E-piima kaudu, praegu saab ta piimahinnaks 20 senti liitrist.
“Olen suur ühistufänn, usun väga ühistegemise jõudu ja kasulikkusesse, mistõttu pole põhjust ise kombinaatidega läbi rääkida,” rõhutas Lembit Paal.
Siiani pole suurt muret ka tööjõu saamisega, sest palk ja töötingimused on korralikud. Lisaks lauda- ja põllutöödele pakutakse tööd ka näiteks vana mööbli ja tehnika restaureerimisel ja mõisahoonete taastamisel.
2001. aastal oli Lembit Paalil 500 lehma ja piimakilogrammi eest sai ta veidi üle kolme krooni. 15 järgmise aastaga on ta kasvatanud Pajusi piimakarja rohkem kui tuhandepealiseks. Uus farm annab ja vajab ainult kvaliteetset tööd ning viljapõllud toovad saagi. “Kiida inimest ikka tema eluajal” – see on Lembitu üks oluline sõnum ja moto. Siinkohal kiidab töö selle tegijat veel lisaks.
Renoveeritud mõisakeskus, muuseum ja tänapäevane majapidamine – Lembit on loonud selle kõige tähtsama ehk sideme mineviku, oleviku ja kindlasti ka tuleviku vahele. Juured ja jalad on seal Pajusi kandis kindlalt maas.
Ajaloohuviline pillimees
“Ajaloohuvi ja rahvamuusika – need lähevad mulle väga korda. Ise olen lõõtspillimängija ja löön aktiivselt kaasa ka Viljandi lõõtspilliklubi tegemistes,” tõi esile Lembit Paal, kes leevendab tööpingeid pillimänguga. Kirgliku pillimehena annab ta ka noortele lõõtspilli algõpet ja aitab korraldada lõõtspillipäevi.
Palju rõõmu on Lembitul ka oma perest. Koos abikaasaga on nad üles kasvatanud kolm last. “Olen sellest aastast ka uhke vanaisa, mul on nüüd tore tütretütar,” tunneb ta uhkust.
Mees lisab, et väga südamelähedane on talle ka Pajusi küla ja selle korrastamine.
On imetlusväärne, millise innu ja huviga on see mees aastate jooksul kogunud ja restaureerinud vanavara unikaalseteks muuseumikogudeks, et säiliks meie taluajalugu. Paal on taastanud Loopre-Lepiku talu nüüdisaegseks ratsataluks, kus peetakse hobuseid ja ratsamaneežis saavad ümbruskonna noored õppida ratsutamist. Taluhoones on väljas eestiaegsed aukirjad, ajaloolised dokumendid-fotod, restaureeritud on talumööbel.
Lembit Paal oli aastaid Pajusi valla volikogu esimees, praegu on ta volikogu liige. Ta on Pajusi külaseltsi tegemiste üks eestvedaja. Üheskoos on korrastatud mõisapark ja Pajusi küla, ehitatud külaseltsile oma maja, Põltsamaa jõe äärde supelrand. Pajusi küla on pälvinud ka aasta küla tiitli. Põllumajanduse kõrvalt korraldas Paal viimased viis aastat eelkõige kooliõpilastele suunatud ajaloolisi rehepeksupäevi, tänavu peeti tema eestvedamisel esimest korda vanatehnikapäeva.
Paalakalda OÜ kaudu on Lembit Paal restaureerinud Pajusi mõisa ait-kuivati, mis on saanud kogukonna oluliseks kultuurinautimise kohaks. Ait-kuivati pälvis muinsuskaitse seltsilt aastapreemia 2015. aastal.
“Kui inimesed näevad, et küla areneb, ja seda ka väljastpoolt märgatakse, siis see motiveerib ka külaelanikke oma kodukandi heaks jätkuvalt pingutama,” ütles Lembit Paal.
MESi nõuandeteenistuse konsulendid pakuvad põllumeestele ja maaettevõtjatele nõuandeid.
