Leia Nõojärv: meie oma loomi nälga ei jäta!
MAALEHT tutvustab Aasta Põllumehe konkursi kandidaate. Leia Nõojärv juhib Kehtna Mõisa OÜ veisekasvatust, piimakarja aastalüps on seal üle kümne tonni lehma kohta ja täisväärtuslik sööt pole kadunud ka kriisiajal.
Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllu-majandus-Kaubanduskoda (EPKK) juba 16. korda.
Konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.
Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maaelu silmapaistva edendamise eest.
Konkursi võitja saab ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. “Külvaja” kuju võitis 1928. aastal Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal.
Kehtna Mõisa osaühing on üle Eesti tuntud ettevõte, mille juhataja Märt Riisenberg on pälvinud põllumajanduse tippjuhi tiitli 2014. aastal. Kehtna Mõisa OÜs haritakse 1700 ha maad, peetakse 600 lüpsilehma ja sama palju noorkarja, lisaks on kanakasvatus 7000 kanaga ja oma lihatööstus.
Kogenud tippjuhina on Märt Riisenberg oma meeskonda koondanud asjatundlikud spetsialistid, pidades oma firma tugevuseks eelkõige inimeste pühendunud tegutsemist.
Kehtna Mõisa OÜ
Kehtna vald, Raplamaa.
Piimatootmine, teraviljakasvatus, kanakasvatus, lihatööstus.
Piimakari 600, noorkari 600. Karja aastalüps üle 10 000 kg lehma kohta.
Maad haritakse 1700 ha, sellest omandis 850 ha.
Kaasaegne tehnoloogia.
Keskkonnasäästlik majandamine.
48 töötajat.
Kui 1996. aastal kunagise riigimajandi baasil osaühing moodustati, asus firma loomakasvatuse eest vastutama EPAst zootehniku diplomi saanud Leia Nõojärv, kes on ka üks firma osanikke. Varem töötas ta Kehtna riigimajandis zootehnikuna.
Leia Nõojärve iseloomustas Märt Riisenberg kui suurte kogemustega spetsialisti.
“Leia on väga tugev spetsialist, kes oskab loomi sööta ja ravida. Ta on väga vääriline inimene tiitlile kandideerima. Meil on piimatoodang lehma kohta kogu aeg kasvanud ja lehmade tervis paranenud, selle taga ongi Leia Nõojärve oskuslik töö ja oma osakonna juhtimine,” teatas Riisenberg. Lisades, et Leia on väga püsiv ja teotahteline, tehes oma rasket tööd veisekasvatuses raskuste üle kurtmata.
Pühendunud tõuaretaja
Ülejõe farmis on Leia Nõojärve kabineti seinad aukirju ja vissivõistluste rosette täis, näitamaks, et siin farmis on väga oluline loomade heaolu, tervis ja tõuaretus.
“Oleme juba aastaid osalenud vissivõistlustel ja nii mõnigi kord saanud auhinnalise koha,” lausus Leia Nõojärv, kes vastutab ka loomade tõuaretuse eest.
“Aretusühistuga teeme tihedat koostööd, et saada meie karjale sobilikku spermat ja parandada karja tõuomadusi. Nüüd müüakse meie karjast ka tõumullikaid Türki,” selgitas Nõojärv. Varem on selle karja mullikad jõudnud Venemaale ja Ukrainasse.
Aretusega on Nõojärv tegelnud Kehtna Mõisa OÜ asutamisest peale, alates 1996. aastast. Veel kümme aastat tagasi oli kari 360pealine ja karja keskmine aastatoodang umbes 8500 kg piima lehma kohta. Kui 2006. aastal ehitati moodne Ülejõe veisefarm, hakati karja suurendama, samuti on suurenenud piimatoodang.
Praegu on karjas 600 holsteini tõugu lehma. Neid lüpstakse 2×16 paralleel-lüpsiplatsil kolm korda päevas, sest sagedasem lüps on kasulikum ka lehma tervisele. Aastatega on jõutud karja aastatoodanguni üle 10 000 kg piima lehma kohta.
Kinnislehmad ja noorkari on kõrval asuvas vanas farmis, mis rekonstrueeriti investeeringutoetusega 2010. aastal.
Veisekasvatuse juhataja selgitab, et lehmade kõrge piimaanni on taganud oskuslik aretustöö, samuti loomade õige söödaratsioon. “Silod on läinud meil paremaks, see on kõik üks koostöö.”
Viimasel ajal on laudas võetud suund ühetüübilisele söödaratsioonile, nii et enamik karja loomi saab ühesuguse ratsiooniga sööta. Miksersöötmine käib läbi arvuti, nii et nüüd on vähem eri ratsioonide koostamist.
“Oleme püüelnud sinnapoole, et sööda hinda alla saada, aga seda saab teha vaid siis, kui on hea silo,” tõi esile Nõojärv. Paaril viimasel aastal on loomad saanud ka maisisilo, seegi on piimatoodangu tõusule kaasa aidanud. Samuti on saadud selle arvelt jõusööta vähendada.
Nii ongi Kehtna Mõisa loomakasvatusjuhi praegune ülesanne seista oma loomade hea toodangu, hea ninaesise ja hea tervise eest. Koostada loomadele sobilik jõusöödaratsioon, samal ajal ka välja arvestada, kus ja kuidas kokkuhoidu saavutada. Rohumaade all on 800 ha maid ning silo tehakse üha kvaliteetsemalt.
“Piimahind on väga niru, maikuus vaid 185 eurot tonn – see on ülimadal,” tõi esile Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees Märt Riisenberg. Kahjum piimatootmisest on ka nende ettevõttes suur. Tänavu aasta algusest oli firma arvestuslik kahju piimatootmisest umbes 60 000 eurot.
Samas kevadel viiakse lautadest 10 000 tonni sõnnikut põllule, see vähendab veidi piimatootmise kulu.
Kehtna Mõisa OÜ kuulub Eestimaa Piimatootjate Ühistusse, olles ka üks TÜ Epiko asutajaliige. Piima müüaksegi läbi Epiko.
Laienemisplaanid lükkuvad edasi
Riisenberg selgitas, et Ülejõe veisefarm ehitati kümme aastat tagasi lootusega laieneda poole võrra, nii et praeguse vabapidamislauda kõrvale saaks rajada teise laudaosa 500 loomakohaga. Ka lüpsiplatsi kanal ehitati nii, et võimalusel saaks lüpsikohti juurde ehitada kuni 40 kohani.
Kui poleks piimahinna kriisi, oleks ka Kehtnas juba osa lauda- hooneid laiendatud ja lüpstaks tuhandet lehma. Praegu aga pole see võimalik.
Leiat iseloomustab kõige rohkem see, et ta tegutseb rahulikult ja sihikindlalt, samas kuidagi märkamatult, et saavutada oma piima-lehmadele parim. Tema puhul kehtib vanasõna, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika.
“Me ei saa praegu laieneda, me ei suuda ühtki usutavat äriplaani kokku panna ülimadala piimahinnaga, et laenu saada. Kui piimahind tõuseks vähemalt 245 euroni tonnist, siis plaanime edasi,” selgitas Märt Riisenberg.
Seni aga poputatakse olemasolevat karja, püüdes võimalikult efektiivsemalt saavutada parimaid lüpsitulemusi.
Leia Nõojärv tõi esile, et kriisile vaatamata on neil loomade ninaesine ikka samasugune. Söötmist pole vähendatud ja söödaratsioon püütakse teha võimalikult optimaalselt, sest kui midagi söödast maha tõmbad, kaob ka piim.
“Püüame sööda hinda küll alla saada, aga oma loomi me nälga ei jäta, ka raskel kriisiajal,” rõhutas Leia Nõojärv. Erialavalikut pole ta kunagi kahetsenud, sest loomadega toimetamine talle meeldib.
Oma teadmisi on Leia Nõojärv täiendanud nii Eesti maaülikoolis, Olustveres ja mujal peetud õppepäevadel kui ka välisreisidel, tutvumaks teiste riikide farmimajandusega.
“Välisreisidel saab kogemusi, mida oma farmis teha ja mida mingil juhul teha ei tasuks,” rääkis Nõojärv. Näiteks ütles ta, et platsilüps on nii suure karja puhul optimaalne.
Nüüd õpetab ta aeg-ajalt ise laudas praktikante, siia on tuldud laudamajandust õppima isegi Gruusiast.
MESi nõuandeteenistuse konsulendid pakuvad põllumeestele ning maaettevõtjatele nõuannet.
