Turundajad lörtsivad vanaema kootud käpikuid

Me vanaema kootud käpik teeb eestlase Euroopas eriliseks. Seda loomulikult vaid juhul, kui me ise oma käsitööd ära ei lörtsi, arvab kunstidoktor Kärt Summatavet.

Rahvakultuur ja tavaturundus põhimõttel “odavat ja hästi palju” pole sugugi sõbrad. Sel ajal, kui olime aheldatud “töörahva impeeriumi” külge ja raudse eesriide taha, loobuti aga arenenud kapitalismiga riikides odavat valmistoodangut ostes oma põlistest käsitöötavadest. Meie siin ENSV kitsikuses aga kudusime muudkui sukka ja heegeldasime linikut. Rahvad, kes oskavad veel oma kätega muudki teha, kui arvutis toimetada, lähevad aina enam hinda. Liigne ja võõrast vaimsust kandev tootearendus ja müügiedule orienteerumine toob lühinägeliku kasumi, rõhutab ta, lisades, et odav ei ole tegelikult odav. Toodet ja ostjat lähendavaks võib olla just tootesse pandud hing ja isikupära.