Kas sõjaohust rääkimine on hüsteeria või kasulik hoiatus?

Keerulises maailmas püsivat sõjaohtu ei saa olematuks vaikida, kuid hirmul on ka suured silmad. Igast segasest uudisest pole vaja otsida märki, et homme sõda algabki.

52 aastat hiljem on pinged Euroopas taas sama keerulised kui külma sõja ajal ning igasugust märki teise poole militaarsest liikumisest uuritakse selles võtmes, kas see võib tähendada peatset sõjalist rünnakut. Olgu see mõne lennuki poolt meetrites loetav piiririkkumine või mõne laeva sadamast välja sõitmine. Ning siis asutakse neid hirme kõrgeimal tasemel ümber lükkama. Putini jutu järgi on väited, nagu hakkaks Venemaa kedagi ründama, lihtsalt mõeldamatud, kuna Euroopas on NATO riikides 300 miljonit elanikku, koos USAga 600 miljonit, aga Venemaal 146 miljonit. Läinudnädalases intervjuus Reutersile teatas vabariiklaste kandidaat Donald Trump, et Hillary Clintoni poliitika Süürias viiks kolmanda maailmasõja puhkemiseni. Kuna aga juttu reaalselt toimuvatest sõdadest Iraagis ja Süürias, samuti Ida-Ukrainas jätkuvast konfliktist on nii rohkesti ja paljud sõnumid on esitatud ilma igasuguse tausta või kontekstita, mis aitaks nende tähendust mõista, siis ongi tavakodanikul kogu selles virvarris väga keeruline orienteeruda. Tegelikult on kõige suuremad ohukolded ikkagi Süüria ja Iraagi sõdades.