Põllukultuuride agrotehnika viljelusvõistluse põldudel

Viljelusvõistlust võib kindlalt pidada taime­kasvatuse kõrge­maks kooliks.

Viljelusvõistlus on aidanud kaasa uute toodete, masinate ja tehnoloogiate ning agrotehnikaalaste uurimistulemuste kiirele levitamisele. Meie kliimas on saagi kujunemisel suur osa ilmal. Muld on taimekasvatusliku tootmise vundament. Tema seisundist sõltub pealisehitus, s.o saagikus. Eelviljade osa saagi kujunemisele on samuti väga tähtis. Talinisu peamiseks eelviljaks olid liblikõielised kaunviljad hernes ja uba. Varasematel aastatel aga on selleks olnud peamiselt taliraps ja talirüps. Suvirapsi ja hernest kasvatati valdavalt küntud põldudel. Taliotra ja talinisu kasvatati aga pindmiselt haritud põldudel. Külviks kasutati valdavalt põimkülvikuid, millega viidi mulda nii seemned kui ka põhiväetised. Viljelusvõistluse põldudele anti põhiväetised paiklikult mulda koos seemnete külviga. Taimekaitsele on viljelusvõistluse põldudel järjest rohkem rõhku pandud. Täiustatud agrotehnika ja kaasaegsete masinatega on võimalik Eesti mullastikul ja klimaatilistes oludes kasvatada senisest märksa suuremaid saake.