LUGEJA KÜSIB: Mõnel pool on viimastel nädalatel näha olnud, et mehed künnavad lumist põldu. Kas sellel on mõtet ja mis kasu sellisest kündmisest on?

Vastab
ETKI teadur Peeter Viil:

Naljaga pooleks võiks ju öelda, et kui meestel tööd ei ole, las siis künnavad. Tegelikult on sellel asjal kaks poolt.

Esiteks peaks sügiskünd agronoomiaõpikute järgi Eesti kliimas olema tehtud 20. oktoobriks. Siis on mullas veel soojust ning põhk, kõrretüü ja muud taimsed jäänused, mis sisse küntakse, jõuavad veel laguneda.

Praegusel künnil jäävad selle maaharimisvõtte põhifunktsioonid täitmata. Muld on külm ja niiske, see pööratakse lihtsalt koos taimsete jäätmetega vao põhja, aga ega sellega seal midagi enam ei juhtu.

Teisalt on praegune künd siiski parem kui kevadkünd. Seda kolmel põhjusel. Esiteks vähendab see pinget kevadisel põllutööperioodil, kui nagunii on kiire.

Teiseks säilib praegu tänu sügisesele niiskusele ja talvisele lumele mullas suurem niiskusevaru, kobe mullapind omastab rohkem vett. Kui künda kevadel, kui ilmad on soojemad ja tuulisemad, on suur oht, et muld kaotab oluliselt rohkem niiskust.

Kevadkünnil võik pakker adra taga olla, siis oleks lisaks kündmisele ka tehtud mulla ettevalmistamine kevadkülviks. Küntud, kobedast mullast on kevadel iga pööramisega niiskusekadu suur, sest tavaliselt järgnevad künnile veel randaalimine või äestamine, libistamine jms tööd.

Kevadel võib pärast kündi tekkida mullas happeline keskkond. Pärast sügiskündi jõuavad need happed veel laguneda ning see ei mõjuta enam kevadist külvi.