Tallinna ja Muuga laht on reostunud ja kalade elutingimused kehvad
Uuring puudutas kogu rannikumerd, aga kokkuvõtvalt selgus, et eriti kehvas seisus on Tallinna ja Muuga laht, kus ka kalade tervislik seisund vee saastatusele viitab.
EMÜ Limnoloogiakeskuse vanemteaduri Arvo Tuvikese (PhD) sõnul selgus uuringu tulemustest, et Tallinna ja Muuga laht on reostunud ning kalad on kehvas konditsioonis, seevastu Nõva ja Käsmu lahes on märke reostusest, kuid kalad on normikohases seisundis ning Purtse jõe suudmealal täheldati põlevkivireostuse märke.
"Ühtset ida-lääne suunalist reostuse muutusastet ei esinenud, pigem on mõjutajateks lokaalsed reostusallikad ja laevaliiklus," selgitab Tuvikene. "Uuringu tulemused toetavad meie uurimisgrupi varasemaid töid, et meetodid töötavad ning biomarkeranalüüsidel on keskkonnaseires perspektiivi," ütles ta.
Aastatel 2014–2016 hindasid EMÜ Limnoloogiakeskuse teadurid Soome lahe piirkonda jääva Eesti rannikumere toksikoloogilist seisundit räimel, lestal ja ahvenal mõõdetud vee reostust näitavate biomarkerite kaudu. Viimased on organismi bioloogilised muutused, mille kutsuvad esile toksilised ained.
Biomarkerite vastused kalade rakkudes ja kudedes annavad infot nii kalade tervise ja keskkonna stressorite kohta, kui ka inimmõju ulatuse kohta kalade elukeskkonnas. Taoline meetod on teadlaste poolt Läänemeremaades laialdaselt kasutusel.
Uuringu tarbeks koguti kalu kohalikelt kaluritelt seitsmest erinevast kohast Soome lahe rannikumeres: Nõva lahest Läänemaal, Paldiski lahest, Tallinna lahest Naissaare all ja Noblessneri sadamast, Muuga lahest Leppneemes, Käsmu lahest ning Purtse jõe suudmealalt Ida-Virumaal.
Kokku analüüsiti 203 kala: 101 räime, 34 ahvenat ning 68 lesta. Uuringu tulemustes kirjeldas räim hajusa veemassi keemilist ja ökoloogilist seisundit, ahven andis võimaluse võrrelda tulemusi sisevete näitajatega ning lest näitas setetes olevat lokaalset reostust.
