Milline sõnnikukäitlemine on kõige kasulikum?
„Uuring tutvustab nüüdisaegseid sõnnikulaotamise tehnoloogiaid Eestis ja Lätis, sh nende sobivust erineva suuruse ja tootmissuunaga põllumajandusettevõtete jaoks ning see peaks andma vastused küsimustele, kas ja millal tasub soetada ettevõttele sõnnikulaotamise tehnikat või millal oleks otstarbekas mõelda laotamisteenuse sisse ostmisele,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg.
Riisenbergi sõnul võrreldi uuringus Eestis ja Lätis enamlevinud sõnnikulaotureid, uuriti nende funktsionaalsust ja majanduslikke aspekte, sh masinate maksumus, ülalpidamiskulud, tasuvusarvutused seadmete ostmisel, rentimisel ja teenustöö kasutamisel. Samuti anti ülevaade teistes Läänemere piirkonna riikides kasutatavatest uuenduslikest sõnnikulaotamise tehnoloogiatest. Seega annab uuring põllumehele põhjendatud ja praktilisi soovitusi laotamismasinate valikuks lähtuvalt ettevõtte eripärast.
„Uuringu koostamisel arvestati ka Veeseaduse kavandatavate muudatustega, mis lühendavad väetiste, ka sõnniku, laotamisperioodi ja seavad piirangud kasutatavale tehnoloogiale – näiteks paisklaotamise keelustamine,“ lisas Riisenberg.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Läti Põllumeeste Parlamendiga viib aastatel 2015-2019 läbi projekti "GreenAgri", mille eesmärgiks on vähendada Eestis ja Lätis põllumajandustegevusest taimetoitainete pinnavette leostumist ning sealt edasi Läänemerre kandumist, säilitades samas tootjate konkurentsivõime. Projekti "GreenAgri" elluviimist toetab Euroopa Liit Interreg Kesk-Läänemere Programmi 2014-2020 raames. Uuringuga saab tutvuda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehel www.epkk.ee.