Kus süüakse vorsti-saia, kus võid ja leiba?

Eesti eri otstes eelistatakse vägagi erinevaid toiduaineid ja seega on maakondade perede toidulaual üpris isepalgeline menüü. Sõltub ka sellest, milliseid roogi armastatakse vaaritada ise, oma koduköögis.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringust selgus, et iga inimene kulutas mullu keskmiselt 395 eurot kuus. Sellest kõige rohkem läks toidule – keskmiselt 83 eurot. Linnas olid suuremad kulutused eluasemele, maal toidule ja alkoholita jookidele. Toidu puhul osteti kõige suurema summa eest lihatooteid, piimatooteid ja mune ning teraviljasaadusi. Saarlased on kõige suuremad leivasööjad, liiati valivad nad kõige kallimaid leibasid. Pajusi rahvamaja perenaine Lea Krass tunnistas, et kui neil on harrastusteatri proovid, siis kõige tavapärasema kehakinnitusena on laual just vorstisaiad. Kui Eestis keskmiselt osteti kalatooteid 55 euro eest aastas, siis Hiiumaal kulutati selleks kõige rohkem ehk ligi 82 eurot inimese kohta. Ida-Viru leibkonna liige kulutab aastas suhkru ostmiseks 9 eurot, samal ajal kui Eesti keskmine on 5,70. Kõik, mis vähegi peenral ja põõsas kasvab, tuleb purki panna. Ida-Virumaal tuuakse Venemaalt odavamat viina ja sigarette ning Valgamaal Läti poolelt odavat alkoholi. Inimesed koonduvad sinna, kus on tööd leida, see suurendab aga nõudlust elamispinna järele ning see omakorda tingib üüri- ja müügihindade tõusu. Kokkuvõttes kulubki Tallinnas elamispinnale rohkem kui maal.