Jaapanis suleti viimane karusloomafarm
“Eestis on oluline tähele panna, et Jaapanis lõppes karusloomafarmide pidamine suuresti seetõttu, et farmidest põgenenud ameerika naaritsate poolt tekitatud kahju looduslikule mitmekesisusele osutus suureks probleemiks,” ütles MTÜ loomade eestkoste organisatsiooni Loomus juht Kadri Taperson.
“Nii võetigi Jaapanis 2006. aastal vastu võõrliikide määrus, mis muutis mingifarmide ehitamise Jaapanis ebaseaduslikuks. Just nagu Eestiski, on Jaapanis võõrliikide nimekirjas ameerika naarits, kährik ja nutria. Selliste loomade aretamine on Jaapanis keelatud kõikidel eesmärkidel peale teaduse ja hariduse,” selgitas Taperson.
2006. aastal Jaapanis vastuvõetud määruse kohaselt tohivad enne 2006. aastat ehitatud naaritsafarmid jätkata oma tegevust vastavate litsentside alusel. Viimastel aastatel sai viimane karusloomafarm Niigatas keskkonnaministeeriumilt mitmeid hoiatusi seoses looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide määruse ning loomade heaolu ja kohtlemise määruse rikkumistega.
Farmipidaja sõnul ei olnud tema farm vähenenud tarbijanõudluse ja litsentsinõuete täitmiseks vajalike ehitamiskulude tõttu enam majanduslikult elujõuline.
Viimase naaritsafarmi sulgemine paneb punkti nii naaritsanahkade tootmisele Jaapanis kui ka kogu riigi karusnaha tootmisele.
Eetiliste ning keskkonda ja heaolu puudutavate probleemide tõttu pöörab ka üha enam Euroopa riike karusloomafarmidele selja. Alates 2000. aastast on kaheksa Euroopa riiki otsustanud karusloomafarmid täielikult keelustada ja praegu toimuvad kolme Euroopa riigi parlamentides arutelud karusloomafarmide keelustamise üle.
