Lätis rekordsaake ei kasvanud

Ilm ei hellitanud tänavu Eesti põllumehi ega ka naabreid. Nii olid Läti viljelusvõistluse tulemused sama kahvatud kui meil.

Läti viljelusvõistlusel “Zelta lauks” (“Kuldne põld”) osales tänavu 22 viljakasvatajat. Võistlustules oli kolm kultuuri – nisu, raps ja uba. Kuigi Läti viljaaidaks peetakse Lõuna-Läti suuri põlde Zemgales, läks näiteks rapsivõit mere äärde Kuramaale. Põhjuseks sama, mis meiegi võidud tänavu Kablisse ja Saaremaale viis – merelises pehmemas kliimas elasid taliviljad talve üle, keskmaal oli asi karmim ja palju taliviljapõlde hävis. Erinevalt Eesti võistlusest, kus hinnatakse ainult tootmisnäitajaid – saagikust, kvaliteeti ja tulukust –, läheb Läti võistluses arvesse ka heakord, keskkonnateadlikkus, innovaatilisus jms. Sellisena on võistlus osalt sarnane meie “Aasta põllumehe” konkursiga. Ja kuna seal “Aasta põllumehega” võrreldavat mõõduvõtmist pole, on “Zelta lauks” üks tähtsamaid võistlusi Läti põllumajanduses üldse.