PROBLEEM: Ida-Euroopa tarbijad ei taha süüa kastreerimata sigade liha

Sigade sabade lõikamine ja kastreerimine on pikemat aega olnud loomakaitsjate terava huvi all.

Plaan rakendada kastreerimise keeldu alates 2018. aastast on viimaste aastate jooksul kutsunud ellu mitmeid uuringuid ja töögruppe.

Piltlikult öeldes on kulutatud hulga raha ja aega ning kaasatud suurel hulgal teaduspotensiaali, kuid tarbijauuringud ei ole veenvaid tulemusi andnud.

Viimastel aastatel on jõutud arusaamisele, et töögruppidesse tuleb kaasata ka rohkem tootjate ja töötlejate esindajaid.

Seni on jäänud kastreerimata ja lõikamata sabadega sigade kasvatamine pigem mahetootmiseks, mida viljeldakse projekti tasemel. Nii Hollandis kui Taanis on seda viljelevad tootjad mahefarmid, kust saadud liha müüakse ainult päritolumaal ja osaline seakasvatuse rahastamine toimub nendest lihatööstustest, kes on selle projektiga ühinenud.

Kuna kogu protsess on farmerite ja tööstuste jaoks vabatahtlik, siis saab edu tugineda ainult tarbija usalduse kasvamisel.

Kui kanda kogu see teematika üle Ida-Euroopa tingimustesse, kus tarbija ei ole kastreerimata sigade liha suhtes nii tolerantne kui Hollandis, siis kerkib lähitulevikus tõsine probleem.

Venemaa ekspordi taastudes ei olda valmis selleks, et Vene tarbija sellist liha omaks ei võta. Regulatsiooni ei saa aga EL mastaabis rakendada valikuliselt.

Allikas: sealiha nõuandev komitee, Copa-Cogeca sealiha töögrupp