„Liha tooteahelas tekib hulgaliselt edasiseks kasutamiseks kõlblikke jäätmeid ja kõrvalsaadusi, mida tuleks käidelda kui toorainet, sest need sisaldavad valke ja teisi väärtuslikke komponente. Eestis kasutatakse neid jäätmeid suhteliselt tagasihoidlikult, sest üldlevinud töötlemistehnoloogiad ei võimalda toidukõlbulike kõrvalsaaduste kasutamist ning nende kasutamiseks puudub terviklik käsitlus,“ rääkis maaülikooli doktorant Urmas Sannik.

Praegu suunatakse töötlemisel tekkivad jäägid tehniliseks otstarbeks – lastakse kanalisatsiooni või tuhastatakse. Teaduskatsete tulemused näitavad, et liha tootmise ja töötlemise kõrvalsaadusi tuleb käidelda kui toorainet, mitte nagu jäätmeid, kuna need sisaldavad valke ja teisi väärtuslikke komponente, nt olulisi bioaktiivseid ühendeid.

„Saadud tooted on aga lisaks tehnilistele eesmärkidele kasutatavad nii toidulisanditena, looma- või kalasöötadena,“ sõnas Sannik.

Teadustööga loodi uudne tehnoloogia, mis võimaldab tooraine ühes seadmes samal ajal peenestada, termiliselt töödelda ja põhikoostisosad, nagu valgu ja rasva, eraldada. Seadme prototüüp ja meetod patenteeriti, samuti taotletakse sellele rahvusvahelist patenti.

Edasisteks rakendusteks on vaja projekteerida ja valmistada pilootseade ning seda tööstuslikes tingimustes katsetada. Doktoritöö tulemusena saab tõhustada liha tooteahelat (tootmine, töötlemine, tarbimine) ning seeläbi paranevad ka tööstussektori ja riigi majandustulemused.

Doktoritöö juhendajad on dotsent Lembit Lepasalu ja vanemteadur Väino Poikalainen, oponent dotsent Ondřej Krejčí Tšehhi Vabariigist Tomas Bata Ülikoolist.

Kaitsmine toimub 15. detsembril algusega kell 10.00 Tartus Kreutzwaldi 62 ruumis A201.